Lanno sõnul on praegune testimise maht riigis ebapiisav selleks, et näha tegelikku pilti, kuidas koroona on Eestis levinud.

Sama ütles täna Delfile ka professor Irja Lutsar. "Ilmselt peaksime oluliselt rohkem testima. Sealhulgas ka lähikontaktseid. Võimekus selleks on olemas," kinnitas ta.

Kui vaadata laiemalt, siis Euroopa Liidus testivad kõik riigid praegu väga palju, oleme selles osas ühed madalamad, mis aga ei tähenda, et numbrid oleks väikesed, selgitas Lutsar. "Aga kasvuruumi on."

Lanno ennustas ka, et Eesti inimesteni võib vaktsiin jõuda enne järgmist suuremat koroonaviiruse lainet järgmisel sügisel.

"Kui Euroopa ravimiamet annab esimesele vakstiinile müügiloa, siis selle järgselt jõuab ta ka kõigi Eestimaa inimesteni," ütles Lanno.

"See sõltub sellest, kuidas ravimitööstus suudab selle vaktsiini ära registreerida ja kas vahepeal tekib mingeid tagasilööke, mis selle registreerimisprotsessi seisma võiks panna või edasi lükata. Tänane plaan on, et see võiks toimuda järgmise aasta sees. Kas see õnnestub, seda näitab aeg," rääkis Lanno.

"Me peame ümber kohandama töökollektiivid, võib-olla looma sinna selliseid ametiposte nagu epidemioloogiline seireabimees või töötaja, kes selle eest reaalselt vastutab, nii nagu täna meil on küberturvalisuse jaoks olemas kindlad abimehed," pakkus Lanno.