Terviseameti juht Mari-Anne Härma erapidudest: ameti soov pole piirata inimeste elu

 (109)
Terviseameti pressikonverents 02.09.2020
Terviseameti pressikonverents 02.09.2020Foto: Jaanus Lensment

Selmet soovitada riigil ranged piirangud kehtestada, loodab Terviseamet praegu veel inimeste vastutustundlikule käitumisele.

Terviseamet kutsub teist päeva inimesi üles ära jätma või edasi lükkama pereüritusi ning erapidusid. Delfi uuris, kas ja millal peaks riik hakkama Terviseameti hinnangul rangemaid piiranguid kehtestama.

"Täna ei peaks inimesed mitte küsima seda, millal ja millised tulevad piirangud, vaid seda, kuidas saab kodanik anda läbi oma vastutustundliku käitumise panuse tavapärase elu jätkumisse," ütles Terviseameti juht Mari-Anne Härma.

Härma sõnul ei ole Terviseameti soov piirata inimeste elu, vaid kutsuda neid üles õppima paremini tundma viiruste leviku põhimõtteid ning harjuma olukorraga. "Koroonaviirusega elamine on sellega võitlemisest isegi keerulisem, sest resoluutsete piirangute asemel tuleb säilitada habrast tasakaalu epideemiatõrje tõhususe ja ühiskonna tavapärase toimimise vahel," tõdes Härma.

Seda sama tõdes professor Irja Lutsar, kes ütles, et üleriigiliste piirangute ootamise asemel võiksid inimesed pidevalt mõtestada, kuidas enda käitumisega levikut peatada.

Härma sõnul ei saa koroonaviiruse globaalse leviku tõttu riiki täielikult viirusevabana hoida nagunii. "Küll aga tuleb endiselt kaitsta riskirühma kuuluvaid inimesi ning vältida tervishoiusüsteemi ülekoormamist," ütles ta.

Kolmapäeval ütles sotsiaalminister Tanel Kiik Delfile, et kuigi nakatumisnäitaja iga päev tõepoolest kasvab, ei usu ta uue eriolukorra kehtestamisesse ning rõhus samuti inimeste vastutustundlikkusele.

"Me teame, et väga paljud kolded on alguse saanud just väikesematest koosviibimistest, sünnipäevadest," ütles Kiik. "On pidusid, kus on nakatunud kõik peoosalised. See on mõttekoht meile kõigile, et kas selliseid üritusi hetkel on vaja teha ja kui neid teha, siis tuleb tõesti tagada nii hajutatus kui see, et peol ei viibiks haigussümptomitega inimesi kui välismaalt saabunud inimesi."

Lutsar: murettekitavaim koht on Ida-Virumaa

Juba pikemat aega tuvastatakse Eestis nakatumisi põhiliselt Harjumaal ja Ida-Virumaal. Professor Irja Lutsari sõnul ei valmista Tallinna nakatunute arvud erilist muret - need püsivad mustris. Ida-Virumaa kohta paraku sama öelda ei saa, nentis Lutsar.

"Oluline on, et me saaksime sealsed inimesed kiiremas korras testima," ütles Lutsar. Tema hinnangul saab olukorda Ida-Virumaal lahendada testimisvõimekuse suurendamisega ning kõigile arusaadava kommunikatsiooni tagamisega.