Ilta-Sanomate majandusportaal Taloussanomat on küsitlenud Eesti Terviseameti peadirektorit Üllar Lannot, kes ütleb, et põhjust kriitikaks vähemalt Eestis ei ole.

Veebilehe Our World In Data andmetel oli Eesti eilse seisuga vaktsineerinud 0,5% elanikkonnast ja Soome 0,15%. Eesti oli sellega maailmas 11. kohal.

„Vaktsineerimise ulatuses oleme rahvusvaheliselt kõrgel kohal, kohe selliste riikide nagu Iisrael, Bahrein, Suurbritannia, Hiina ja Ühendriigid järel,” ütles Lanno Taloussanomatele.

Lanno sõnul on vaktsineerimine alanud hoogsalt kõigis haiglates ja perearstikeskustes. Lisaks sellele on kümned koostööpartnerid jaganud vaktsiini tervishoiutöötajatele.

Soome väljaanne teeb juttu ka detsembrikuisest skandaalist, mis viis Terviseameti kommunikatsioonijuhi Simmo Saare ametist lahkumiseni. Saar kritiseeris nimelt anonüümselt telesaates vaktsineerimisprogrammi aeglust.

Taloussanomate sõnul on Lanno Saare sõnadest ärritunud ja juhib tähelepanu sellele, et vaktsiinitootja Pfizer esitas vaktsiini tehnilised andmed Euroopa Terviseametile (EMA) alles 21. novembril.

„See oli esimene hetk, kui me nägime, millise tootega on tegemist ja kuidas peaks selle preparaadi kohta koolitama transpordi ja vaktsineerimise eest vastutavat personali. Alates sellest päevast oli vaid kolm päeva lepingu sõlmimiseks vaktsiini saamiseks Eestisse," rääkis Lanno. „Informatsioon tuli EL-i riikidele üsna hilja ja ettevalmistused sõltusid sellest, kui palju riske iga riik oli valmis võtma. Suvel, kui oli rahulikum, olid vaktsiine arendavad ravimifirmad konkurentsi tõttu peidus. Ükski neist ei rääkinud midagi sellest, kuidas vaktsiini tulekuks võiks valmistuda. Kes väidab muud, on ebaaus. Üheski vestluses või koosolekul ei tulnud ta [Saar] ütlema, et näeb tegevuses mingeid probleeme. Seda oleks võinud teha mõistlikumalt, kui mure oli tõeline.”

Lanno avaldas intervjuus toetust ka vaktsiinipassi kasutuselevõtule.

„Vaktsineerimiste kaudu ollakse kavandamas ka bioloogilist või immuunsusel põhinevat vaktsiinipassi üleeuroopaliselt,” ütles Lanno. „Passi abil võiks jälgida ka vaktsiini mõjuperioode. Me teame, et pea kõigi Euroopasse ostetud vaktsiinide puhul on see keskmiselt kuus kuud ja siis tuleb teha täiendav süst. Passiga saaksime esitada elektrooniliselt või mingil muul moel tõendi vaktsineerimise kohta, eristada vaktsineerituid veel mitte vaktsineeritutest ja anda vaktsineeritud inimestele lisavabadusi.”

Digitaalset vaktsiinipassi on Lanno sõnul pakutud Euroopa Liidu riikide kohtumistel.

„Arendustööd on juba tehtud. Mudel tuleks millalgi heaks kiita ka 27 riigi vahel, aga tundub, et toimimismudeli kohta ei ole veel üksmeelt,” ütles Lanno.

Soome ja Eesti vahelise liikluse avanemine sõltub Lanno sõnul paljuski sellest, millises tempos vaktsineerimisprogrammid edenevad. Ta usub, et kevade ja suve saabumine vähendab nakatumisi ja avab taas reisimisvõimalusi.

„Järgmised kaks kuud elame kinnisemal ajal, aga inimesed tahavad saada jälle üksteise seltskonda nautida. Soomlased Eestis ja siin lahe teiselt poolelt Soome poole. Võib-olla märtsis või aprillis hakkab liiklus Soome lahel juba taas normaalsemaks naasma,” ütles Lanno.