Terviseamet: sääsetõrjevahend võib põhjustada iiveldust ja teadvusekaotust

Eestimaa ilusate suveõhtute tüütuteks külalisteks ja tujurikkujateks on sageli putukad, kelle eemalepeletamiseks on müügil väga palju erinevaid tõrjevahendeid. Enne peletusvahendite kasutamist tuleks aga selgeks teha ohud, mis võivad nendega kasutamisega kaasneda.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse spetsialistide sõnul sisaldavad näiteks sääsetõrjevahendid dietüültoluamiidi (ka DEET, toluamiid), mis imendub hästi nii läbi naha kui ka seedetrakti kaudu, kui juhtute seda kogemata alla neelama või kui näiteks putukatõrjevahendiga määritud kätega toidu kallale asute, hoiatab terviseamet.

Lastevanemate jaoks on oluline jälgida sääsetõrjevahendite värvikoodi — mida punasemaks muutub etikett, seda enam on toode mõeldud täiskasvanule, sisaldades rohkem närvimürgina tuntud DEETi. Kindlasti ei tohi end sääsetõrjevahendiga üleni kokku määrida, mis tõrjub küll sääsed piisavalt pikaks ajaks, ent võib põhjustada tõsist iiveldust kuni raskematel juhtudel teadvusekaotuseni välja.

Suitsu tegemiseks kasutatavad sääsetõrjevahendid ja ka sipelgamürgid on aga valdavalt püretriinid (mõned sipelgamürgid sisaldavad lisaks ka organofosfaate), mis imenduvad samuti hästi nii seedetraktist, nahalt kui ka limaskestadelt.

Lapsed on puutunud sipelgamürkidega kokku ja neid söönud ajal, mil neid on pandud pügatud murule roomama või mängima ja sellele murule on enne seda tülikate sipelgate tõrjeks kuhjatud sipelgapulbrit. Sipelgamürk võib põhjustada tugevat peavalu ja iiveldust, laps muutub virilaks ja keeldub toidust. Organofosfaadimürgistus nõuab tavaliselt haiglaravi, raskematel juhtudel ka antidootravi.

Roomajatest tuleb Eesti looduses ennekõike katsuda vältida kokkupuuteid rästikutega. Kuna loom ise on loomult arg, siis pigem väldib tema inimeste seltskonda ja kui ründab, siis vaid äärmisel vajadusel.

Rästikuhammustuse puhul on igal juhul valed järgmised käitumisviisid: abistajate paanika, mürgi väljaimemine ning kannatada saanud jäseme liigutamine.

Hea tegutsemistaktika rästikuhammustuse puhul

Rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult lamada. Säilita ise rahu.

Muuda hammustuskoht liikumatuks — paigalda kompressiooniside

Ära proovi seiklusfilmides nähtule tuginedes hammustuskohta noaga välja lõigata. Ka žguti paigaldamine ei takista mürgi levikut

Transpordi kannatanu lähimasse haiglasse. Ära lase kannatanul liikuda.

Helista mürgistusteabekeskusesse 16662 või häirekeskusesse numbril 112

Enamikel juhtudel ei vaja rästikuhammustus kohest antidootravi rakendamist. Enamgi veel — antidoot võib ise põhjustada eluohtlikke allergilisi reaktsioone ning selle manustamine on seetõttu ka haiglates väga kindlatel näidustustel teostatav protseduur.

Mürgistusinfoliinile 16662 saab helistada esmaspäevast laupäevani ööpäevaringselt mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Liinid avatakse esmapäeva hommikul kell 9.00 ning suletakse laupäeva hommikul 09.00, kõne on tavatariifiga. Infoliin töötab ka pühade ajal 23. ja 24.juunil ööpäevaringselt!

Infoliinil 16662 töötavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega õed ja arstid, kes oskavad juhtunud mürgistusele leida kiiresti kõige sobivama tegutsemisskeemi.

Mürgistusinfoliinile 16662 helistamine on mõistlik isegi siis, kui peale mürgise aine neelamist esialgu midagi ei juhtu või mürgi sattumine organismi pole kindel.