Terviseamet käskis Kuressaare haiglal lõpetada koroonaviiruse drive-in testimine, kuigi see säästis töötajate aega ja kaitsevahendeid

 (344)
Drive-in testimine Kuressaare haigla juures. Allikas: Kuressaare haigla Facebook
Drive-in testimine Kuressaare haigla juures. Allikas: Kuressaare haigla Facebook

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane ütles “Ringvaates”, et haigla lõpetas drive-in koroonaviiruse testimise terviseameti käsul.

Laane sõnul otsustasid nad haigla juurde drive-in testimise püsti panna, sest koroonaproovi andmise järjekord oli 36 tundi ning nende kiirabi ei suutnud seda enam hallata. Lisaks peavad kiirabitöötajad iga koroonaväljakutse jaoks panema selga uue kaitseülikonna.

Drive-in’is oli materjalikulu kaitsevahenditele oluliselt väiksem,” ütles Laane “Ringvaates”. “See õigustas ennast ning järjekorra saime likvideeritud.”

Drive-in testimine oli haigla juures püsti kaks päeva, kuni terviseametilt tuli korraldus see lõpetada. “Seetõttu võtame praegu proovi nendelt, kellelt terviseamet lubab,” ütles Laane. “Teada saamiseks, kas koroona on või pole, sellist tegevust me ei tee.”

See tähendab seda, et kui varem sõitsid nakkuskahtlusega inimesed haigla juurde, et proovi anda, siis nüüd toimub asi jälle vastupidi: kiirabi peab proovi võtmiseks iga kord eraldi väljasõidu tegema, ühes uue kaitsevarustusega.

Kui Kuressaare drive-in töötas, võeti esimesel päeval 117 ja teisel päeval 104 koroonaproovi. “Need oleksid kõik muidu olnud kiirabikutsed,” ütles Laane ja lisas, et tavakutseid teiste tervisemuredega on päevas 15-20 ning neid on vähemaks jäänud. “Mis saab koroonakutsetega, ei tea, see saab selgeks lähipäevil.”

Seotud lood:

Laane lisas, et peaaegu kõik Kuressaare haigla arstid on terved. “Paar on andnud koroona positiivse proovi, aga nemad on praegu kodus, haiged haiglas ei tööta,” kinnitas ta.

Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli juhib tähelepanu sellele, et kõik drive-in proovivõtud olid seotud kiirabikutsetega. “Ilma selle lahenduseta oleks meie võimekus teha ligi 40 proovi päevas,” sõnas ta.

Kõlli edastas Delfile ka terviseameti juhtnöörid:

Terviseamet muutis kiirabikutse parameetreid

Proovide võtmine vaid riskigruppi kuuluvatelt inimestelt

- vanemaealised (>60 aastased), sealhulgas hooldekodudes elavavad inimesed,

- isikud, kellel on tõsised kaasuvad haigused (südame-veresoonkonna haigused, kroonilised kopsuhaigused, immuunpuudulikkus, diabeet, onkoloogilised haigused) olenemata vanusest.

- tervishoiuteenuse osutajatelt ja hoolekandeasutuste töötajatelt, kes on otseses kokkupuutes COVID-19 patsientidega

- PPA poolt piiripunktidest politsei/piirivalveametniku poolt Häirekeskusele edastatud teatel riiki saabunud COVID-19 nakkuskahtlaselt

ning

Haigusjuht, mis vajab COVID-19 suhtes laboratoorset uurimist on:

- Patsient, kellel on äge respiratoorne nakkus (palavik, kuiv köha, hingamisraskused) ja

- 14 päeva enne sümptomite ilmnemist oli lähikokkupuutes* haigega, kellel on laboratoorselt kinnitatud või võimalik** COVID-19 nakkus.

Lähikokkupuude on, kui inimene:

- elas samas majapidamises COVID-19 haigega;

- on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;

- on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);

- on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;

- või tervishoiutöötaja, kes on osutanud COVID-19 haigele otsest ravi või hooldust või labori- ja kiirabitöötaja, kellel on olnud kokkupuude COVID-19 haigega, kasutamata soovitatud isikukaitsevahendeid või nende kasutamise võimalik rikkumine.

- viibis transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh.

- isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool,

- COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad,

- meeskonnaliikmed, kes teenindasid nt lennuki sektsiooni, kus viibis COVID-19 haige,

- juhul, kui COVID-19 haige sümptomite raskus või tema liikumine transpordivahendis võisid suurendada nakkuse levikut, tuleb lähedasteks kontaktideks pidada kõiki transpordivahendis viibinuid.

Enne kehtinud parameetrid kiirabikutsele olid respiratoorse haiguse nähud ja eelduslik kontaktsus.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!