Lisaks soovitab terviseamet tulenevalt viiruse 14-päevasest peiteajast riskipiirkondades viibinud inimestel võimalusel kaks nädalat kodus töötada ning õppida.

“Loodame siinkohal tööandjate mõistvale suhtumisele, sest teistega kontakti vältimine peiteaja lõpuni on hetkel parim viis teiste nakatamist vältida,” ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma, kelle sõnade kohaselt ei saa inimest peiteajal COVID-19 suhtes testida, sest labori tulemused on tõenäoliselt negatiivsed. “Alles haigussümptomite ehk palaviku, köha, hingamisraskuste ilmnemisel saab arst reisianamneesist ja sümptomaatikast lähtudes otsustada, kas laboratoorne testimine on vajalik.”

Kuigi haigussümptomite avaldumiseni on viiruse edasikandumise risk madal, tuleks riskipiirkonnast naasnul oma koduseid toiduvarusid võimalusel täiendada sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abil.

Sümptomite esinemisel konsulteeri arstiga

Palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimisel tuleks esmalt telefoni teel kontakteeruda oma perearstiga, perearsti töövälisel ajal küsida nõu perearsti infoliinilt 1220, terviseseisundi halvenedes tuleks helistada hädaabinumbril 112. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat kindlasti teavitada oma hiljutisest saabumisest Hiinast või Põhja-Itaaliast (peamiselt Lombardy, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmont regioonist).

Aevastades või köhides tuleb suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt prügikasti visata. Salvräti puudumisel tuleb aevastuse või köha katmiseks palja käe asemel kasutada oma varrukat (küünarvart). Samuti võib teiste nakatamise vältimiseks kanda hingamisteid katvat maski.

Riskipiirkonda reisimine pole soovitatav, reisides tuleb rangelt hügieeninõudeid jälgida

Reisides tuleb järgida kätehügieeni nõudeid ning vältida lähikontakti inimestega, kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (aevastavad, köhivad).

Reisides Hiina tuleks vältida kontakti loomadega (nii metsikute kui kodu- ja taluloomadega) ja nende väljaheidetega ning turge, mis kauplevad elus või surnud loomadega.

Reisil viibides tasub vältida toore või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima ja toodete tarbimist. Samuti ei tohiks tarbida pesemata puu- ja köögivilju.

Peiteaja tõttu ei anna riiki sisenejate tervisekontroll tulemusi

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC) hindab sissetulevate reisijate tervisekontrolli tõhusust COVID-19 haigete avastamiseks ja tuvastamiseks madalaks. ECDC hinnangul jääb isegi väga tõhusa tervisekontrolli korraldamisel ligikaudu 75 protsenti reisijatest sihtkohariiki saabudes avastamata, kuivõrd neil ei ole reisimise ajal haigussümptomeid avaldunud haigussümptomeid.

ECDC riskihinnangul on haigestumise tõenäosus Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi elanikkonna seas madal, riskipiirkonda (Hiina Rahvavabariik) reisijatele ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge.

COVID-19ga seotud sarnaste kogukonnapõhiste kohapealsete levikute riski, mida on täheldatud Põhja-Itaalias ja teistes Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna riikides ning Ühendkuningriigis, peetakse hetkel keskmiseks või kõrgeks.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ei soovita piiranguid reisimisele või kaubandusele.

Vastavalt riikides kehtestatud juhudefinitsioonidele on maailmas 25. veebruari seisuga kokku registreeritud 80 134 haigusjuhtu, neist suurim osa Hiinas — 77 658 juhtu. Surmajuhte on kokku registreeritud 2698, neist Hiina erinevates provintsides 2595. Euroopas on registreeritud kokku 276 juhtu: Itaalias 229 (3 sissetoodud ja 226 kohalikku), Saksamaal 16 (2 sissetoodud ja 14 kohaliku levikuga), Prantsusmaal 12 (5 sissetoodud ja 7 kohaliku levikuga, Ühendkuningriigis 13 (12 sissetoodud ja üks kohalik), Vene Föderatsioonis 2 (mõlemad sissetoodud), Soomes 1 (sissetoodud), Hispaanias 3 (sissetoodud), Rootsis 1 (sissetoodud) ja Belgias 1 (sissetoodud).

Tallinna lennujaamas jätkub tavaline rütm, Roomas lennud tühistatud
Nagu eelnevalt öeldud, hindab haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC) sissetulevate reisijate tervisekontrolli tõhusust COVID-19 haigete avastamiseks ja tuvastamiseks madalaks. ECDC hinnangul jääb isegi väga tõhusa tervisekontrolli korraldamisel ligikaudu 75 protsenti reisijatest sihtkohariiki saabudes avastamata, kuivõrd neil ei ole reisimise ajal haigussümptomeid avaldunud.


Seetõttu ei ole ka Tallinna lennujaamas lennukite vastuvõtmisel erimeetmeid kehtestatud. "Täna lähtub Tallinna lennujaam lennukite vastuvõtmisel riskipiirkonnast terviseameti juhtistest ehk kas on vajalik lennukid lennujaama territooriumil eemalde suunata või neid kontrollida. Täna terviseamet selleks vajadust ei näe," ütles Tallinna lennujaama kommunikatsioonispetsialist Jane Gridassov Delfile.


"Mis puudutab lende, siis nende tegemine või ärajätmine on puhtalt lennufirma otsus," lisas ta.


Samal ajal valitseb Itaalias, kust sai alguse Euroopa esimene haiguspuhang, lennujaamades kaos. Näiteks Rooma lennujaamas on tühistatud suur osa riigisisestest, aga ka teistesse Euroopa riikidesse suunduma pidanud lende.