Terviseamet ei pea tänavate desinfitseerimist mõistlikuks

Mitmel pool maailmas on koroonaviiruse levikuga võitlemiseks desinfitseeritud ka tänavaid. Eesti terviseamet tegevust mõistlikuks ei pea.

Tänavaid on puhastatud näiteks Hiinas, Lõuna-Koreas, Iraanis ja Itaalias - kõiki neid riike on viirus tabanud laialdaselt ja raskelt.

"Tõenduspõhiseid soovitusi tänavate desinfitseerimise ja selle mõistlikkuse kohta COVID-19 leviku piiramiseks ei ole võimalik leida," ütles terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. "Mitmetes riikides seda tehakse, kuid selle efektiivsus pole teada."

Saar lisas, et kui tänavaid desinfitseerida, tuleb kaaluda ka nii aine mõju keskkonnale kui kasutatava kemikaali ohutust töid läbi viivale personalile ning kohalikule elanikkonnale.

Ajakiri Science kirjutas 12. märtsil, et näiteks Lõuna-Koreas kasutatakse õues desinfitseerimiseks kõige sagedamini lahjendatud naatriumhüpokloritit ehk kodumajapidamise valgendit. Samas pole selge, kas valgendi hävitab väliskeskkonnas koroonaviirust, ega ka see, kas ta hävitab viirust lisaks pindadele ka õhus. Valgendi ise laguneb ultravioletkiirguse all, kirjutas Science.

Samas hävitab UV-kiirgus ka koroonaviiruseid, seega võib õues asuvate pindade puhul olla viirusele haavatavus niigi piiratud. „Keegi ei käi ringi kõnniteid või puid lakkudes,” ütles Emory Ülikooli keskkonnatervise teadlane Juan Leon ajakirjale.

Valgendi laialdasel kasutamisel desinfitseerimiseks võib olla hoopis varjupool, kuna inimesi, kes sellega kokku puutuvad – eriti töötajaid, kes desinfitseerimisvahendit pritsivad –, ohustavad teiste tervisehädade kõrval hingamisteede haigused. Teadusuuringute järgi suurendab pidev kokkupuude desinfitseerimisvahenditega kopsuhaiguste ja astma riski.