Terve Euroopa on hädas koroonaviirusega. Eesti mitte nii väga. Miks?

 (56)
Liiklus
Elu Euroopa liidu ühes pealinnas näib muutumatu, kuigi teised pealinnas aina karmimaid piiranguid kehtestavadFoto: Kiur Kaasik

Terves Euroopas on kehtestatud karmid koroonapiirangud, riigid taaslülitunud eriolukorrale. Haigestunud meditsiinitöötajad saadetakse taas tööle ning suremus on ületamas kordades kevadisi näitajaid. Statistikat vaadates on aga üks vastuvooluujuja ja viimane vaikne saareke keset Euroopa koroonatormi - Eesti.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles eelmisel nädalal, et koroona teise laine hari Eestis on ületatud.

Vaadates mujal Euroopas toimuvat ning aina üles ronivaid numbreid haigestunute ning suremuste kohta mujalt, tekib paratamatult küsimus - kas meil tõesti läks õnneks?

"Kindlasti pole teine laine seljatatud, heal juhul saame öelda, et teise laine esimene hari on möödas, aga kindlasti ei saa me lootma jääda, et olukord jääb ilusaks," nentis Härma siiski.

"Täna näeme me jätkuvalt uusi haigestumisi, mis ei ole seotud kolletega. Samuti on tõusnud positiivsete testide osakaal testide hulgas. Need on meie jaoks ohumärgid," jätkas ta lootusi alla kruvides.

Eestis on vaikus enne tormi?

Üks üle-euroopalisi uudisportaale Euronews avaldas graafilise ülevaate sellest, milline on koroonapandeemia kulg erinevates Euroopa riikides olnud. Nende info pärineb Euroopa nakkustõrje keskuselt (ECDC), mille põhjal saab järeldada: Eesti on üks väheseid Euroopa riike, mille jaoks jääb senine viiruse tipphetk kevadesse. Sama saab öelda ka Norra ja Rootsi kohta.

Seotud lood:

Kas see on statistiline moonutus? Hajutatuna on praegu ju nakkusjuhtumeid rohkem, kui kevadel. Kui teistes Euroopa riikides on "tipp" mõõdetav, siis meil on ehk tegemist ühtlase platoona, mil igapäevaselt jääbki laekuma mõnikümmend juhtumit?

Härma ei osanud selgitada, miks statistika Eestis selline on.

"Me teeme hetkel vähem teste kui paljud teised Euroopa riigid, aga samas esineb meil ka vähem haigussümptomitega inimesi. Täna ei tea veel keegi, kuidas meie teine laine välja hakkab nägema, kuid järsud ja kiired haigestumise kasvud on alati suurema riskiga, sest nendega võib kaasneda suurenenud vajadus haiglaravi järele," sõnas ta.

Eesti testib tõepoolest minimaalselt. Eestis tehakse ECDC andmetel 100 000 elaniku kohta 765 testi. Veel vähem tehakse neid Bulgaarias ja Ungaris - vastavalt 509 ja 716. Kõige rohkem testitakse Luksemburgis ja Taanis, vastavalt 4250 ja 7731 testi 100 000 elaniku kohta.

Madal testimismäär aga pole ilmtingimata halb - kui testitud inimeste hulgas kasvab positiivse tulemuse andnud inimeste hulk, siis see võiks olla märk testimisvõimekuse kasvatamiseks. Täna on Eestis positiivsete testide määr 2 protsenti kõikidest testidest. Ka selle näitajaga ollakse Euroopas madalamate hulgas.

Positiivsete testide määra jälgimine näitab seda, kas viiruse levik on kontrolli all või mitte. Suvel ütles Mari-Anne Härma, et jälgitakse numbrit 5. Kui positiivsete testide määr jääb alla 5%, siis on nakkuse levik madal.

Siin kerkib aga konks - eelpool nimetatud Luksemburgis ning Taanis, mis purustavad uusi päevaseid nakatumisnäitajaid, on positiivsete testide hulk samuti madal. Vastavalt on Taanis 1,2% ning Luksemburgis 2,3%.

Samas ei saa ka üheselt väita, et Eesti testib liiga vähe ning koroonapandeemia möllab teadmatuses. Näiteks Bulgaarias, kus testitakse Eestist veel vähemgi, on positiivsete testide määr 14,7% ning haigestumismäär 100 000 elaniku kohta 108. Norras, kus Eestiga umbes sama haigestumismäär, 37 saja tuhande inimese kohta, testitakse Eestist umbes kaks korda rohkem ning tehakse kindlaks kolmandiku võrra vähem nakatunuid.

Eestis pole piiranguid olnudki, kas meil lihtsalt vedas?

Möödunud nädala lõpus tutvustati Taanis näiteks uusi piiranguid - alkoholimüügi keeldu, kohustuslikku maskikandmist siseruumides ning kogunemispiiranguid.

Alkoholimüügipiirang on ju Eestis kehtinud septembri lõpust alates - kas see ongi aidanud meil jääda koroonapandeemias sisuliselt puutumata? Kas tõesti meie nakkuste edasikanne on nii tihedalt seotud alkoholiga, sest muid piiranguid meil pole sisuliselt olnudki?

Mari-Anne Härma Terviseametist arvas, et Eesti on teinud head tööd keskmise tee leidmise nimel. "Riik on näinud vaeva, et saavutada piirangute ja "normaalse" vahel tasakaal," sõnas ta.

"Oleme loonud võimaluse kiireks ja mugavaks testimiseks, testivastuste kättesaamiseks, info on kiirelt ja vabalt kättesaadav, inimeste teadlikkus on kõrge nii eestikeelse kui ka võõrkeelse elanikkonna seas," loetles ta vähemsekkuvaid tegureid, millega Eesti täppi pannud on.

Samas ei tähenda see, et olukord tõsisemaks ei pruugiks muutuda ning piiranguid ei karmistataks. "Lõplikult ei saa öelda, mis meetod on edukam, ning kui kaua läheb aega, et täiendavaid meetmeid on tarvis," sõnas ta.

WHO juhtis tähelepanu vaimsele tervisele ja ebavõrdsusele

Mõne nädala eest juhtis koroonaolukorra tõsinemisele Euroopas tähelepanu ka WHO Euroopa regiooni juht Hans Henri Kluge. Ta pidas õigustatuks pandeemia uuele hoole vastu panna sihitud meetmetega, seeasemel, et terveid ühiskondi taas lukku keerata.

Ta tõi välja lisaaspektid, millele riigid peaksid koroonaga võitlemisel kevadest enam tähelepanu pöörama: vaimne tervis ning valeinfo levik piirangute ajal, sooline võrdsus, sotsiaalne võrdsus, koduvägivald, mille juhtumid kasvasid. WHO kohalik juht rõhutas koolide avatuna hoidmise olulisust.

Suremus näitab tõsidust

Kõige selle kõrvalt nentis Kluge ka, et suremusmäär on nüüd, sügisel võrreldes kevadega, kõrgem. Näiteks koroona tulipunktis, Tšehhis, mis kehtestas oktoobri keskel eriolukorra ning karmid liikumispiirangud, on alates 15. oktoobrist surnud iga päev 50 - 164 inimest. Kevadine surmade tipp oli 14. aprillil, mil suri 18 inimest. Koroonaviiruse suremusmäär on Tšehhis 60,2 saja tuhande elaniku kohta.

ERR-ile rääkis Prahas elav eestlanna, et tšehhid võtsid olukorda septembris väga vabalt, kuid olukorra tõsinedes hakkasid ka kõige muretumad olukorda teisiti vaatama.

Eestis on praegu Euroopa madalamaid haigestumismäärasid, 42,06. Täna teatas Terviseamet, et haiglas on 35 inimest.

Kuigi Eestis näib olukord kontrolli all, pole ülejäänud Euroopat vaadates eestlastel mitte mingit põhjust eeldada, et koroonaviiruse teise laine teine hari jääb tulemata või seni ühtlast platood meenutav haigestumismäär järsemalt tõusma ei hakka. Seda nentis Terviseameti esindaja ka loo alguses - igapäevaselt lisandub uusi nakkuseid, mis pole teadaolevate kolletega seotud. Haigus ei ole veel kontrolli all.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!