Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles eelmisel nädalal, et koroona teise laine hari Eestis on ületatud.
Vaadates mujal Euroopas toimuvat ning aina üles ronivaid numbreid haigestunute ning suremuste kohta mujalt, tekib paratamatult küsimus - kas meil tõesti läks õnneks?
"Kindlasti pole teine laine seljatatud, heal juhul saame öelda, et teise laine esimene hari on möödas, aga kindlasti ei saa me lootma jääda, et olukord jääb ilusaks," nentis Härma siiski.
"Täna näeme me jätkuvalt uusi haigestumisi, mis ei ole seotud kolletega. Samuti on tõusnud positiivsete testide osakaal testide hulgas. Need on meie jaoks ohumärgid," jätkas ta lootusi alla kruvides.
Eestis on vaikus enne tormi?
Üks üle-euroopalisi uudisportaale Euronews avaldas graafilise ülevaate sellest, milline on koroonapandeemia kulg erinevates Euroopa riikides olnud. Nende info pärineb Euroopa nakkustõrje keskuselt (ECDC), mille põhjal saab järeldada: Eesti on üks väheseid Euroopa riike, mille jaoks jääb senine viiruse tipphetk kevadesse. Sama saab öelda ka Norra ja Rootsi kohta.
Kas see on statistiline moonutus? Hajutatuna on praegu ju nakkusjuhtumeid rohkem, kui kevadel. Kui teistes Euroopa riikides on "tipp" mõõdetav, siis meil on ehk tegemist ühtlase platoona, mil igapäevaselt jääbki laekuma mõnikümmend juhtumit?
Härma ei osanud selgitada, miks statistika Eestis selline on.
"Me teeme hetkel vähem teste kui paljud teised Euroopa riigid, aga samas esineb meil ka vähem haigussümptomitega inimesi. Täna ei tea veel keegi, kuidas meie teine laine välja hakkab nägema, kuid järsud ja kiired haigestumise kasvud on alati suurema riskiga, sest nendega võib kaasneda suurenenud vajadus haiglaravi järele," sõnas ta.
Eesti testib tõepoolest minimaalselt. Eestis tehakse ECDC andmetel 100 000 elaniku kohta 765 testi. Veel vähem tehakse neid Bulgaarias ja Ungaris - vastavalt 509 ja 716. Kõige rohkem testitakse Luksemburgis ja Taanis, vastavalt 4250 ja 7731 testi 100 000 elaniku kohta.
Madal testimismäär aga pole ilmtingimata halb - kui testitud inimeste hulgas kasvab positiivse tulemuse andnud inimeste hulk, siis see võiks olla märk testimisvõimekuse kasvatamiseks. Täna on Eestis positiivsete testide määr 2 protsenti kõikidest testidest. Ka selle näitajaga ollakse Euroopas madalamate hulgas.