Terve Eesti sihtasutuse tegevjuht: teadlikkus HIV-sse nakatumisest, viiruse põdemisest ja ravimisest jätab Eestis kohati tugevalt soovida

 (12)
Terve Eesti sihtasutuse tegevjuht: teadlikkus HIV-sse nakatumisest, viiruse põdemisest ja ravimisest jätab Eestis kohati tugevalt soovida
Keit FomotškinFoto: Taavi Arus

Sihtasutuse tegevjuht Keit Fomotškin, kes veab ka 2007. aastal loodud koalitsiooni "Ettevõtted HIV vastu", rääkis Delfile, et kuigi nakatunute arv Eestis on vähenenud, testivad end liiga vähesed ja mõned jaburad müüdid haiguse kohta on visad kaduma.

Viimase kuue aastaga on Eestis uute nakatunute arv vähenenud 52% võrra. Kui koalitsioon tegevust alustas, oli nakatunuid üle 600 inimese aastas, praeguseks on see arv langenud 315-ni. Fomotškini sõnul ei ole see aga piisav langus. "Ei saa veel öelda, et oleme HIVi leviku täielikult kontrolli alla saanud, sellisel juhul peaks nakatunute arv olema püsivalt alla saja inimese aastas," rõhutas ta.

Fomotškini sõnul sai koalitsiooni loomise ajendiks toonane kurb olukord ja teadmine, et HIV levik mõjutab otseselt kõige produktiivsemas eas (18-45 eluaastat) olevate töötajate tervist ja tööviljakust. "Ettevõtjad saavad ühiselt tegutsedes tõsta oma töötajate ja nende lähedaste teadlikkust HIVsse nakatumise viisidest ja motiveerida töötajaid end testima," selgitas Fomotškin ja lisas, et töökohtades testipäevade tegemine on ülioluline, sest haiguse peiteaeg on tervelt 10 aastat ja kui see varajases staadiumis avastada, saab viirusega elada täisväärtuslikku elu.

Täisväärtuslikku elu elavad inimesed on Fomotškini hinnangul aga tänases Eestis ülioluline teema, sest terved tööealised inimesed on Eesti demograafilist olukorda arvestades ülioluline teema. "HIVi eristab paljudest teistest haigustest just see, et see on 100% välditav, kui inimesed vaid olulisi fakte teavad," sõnas ta ja lisas, et tänu madalale teadvustamisele ja suhteliselt kõrgele riskikäitumisele nakatuvad inimesed ikkagi – iga päev lisandub Eestis üks HIV-positiivne.

Seotud lood:

Inimesed testigu igal juhul

69% Eesti tööealistest inimestest siiski HIV testi kunagi teinud ei ole. Fomotškini sõnul peaksid kõik enda vastu ausad olema ja siiski igaks juhuks testi tegema. "Kümme aastat on väga pikk peiteaeg. 18 kuni 35 aasta vanustel on üldjuhul üsna palju seksuaalsuhteid ja piisab ühest kaitsmata vahekorrast, et viirus saada. Igaüks peaks mõtlema enda viimase kümne aasta seksuaalkäitumisele ja kui on teada, et sel ajavahemikul oli vähemalt üks kaitsmata vahekord, tuleb kindlasti teha HIV-test," rääkis ta.

Kui viirusele pole 7-8 aasta jooksul jälile jõutud, võib see üle minna AIDSiks ehk immuunpuudulikkuse sündroomiks, mis lõpeb teatavasti surmaga. Ka HIVi ei saa ravida, küll aga kontrolli all hoida nii, et inimese elu see suuremat ei mõjuta. "Tänapäeval on HIV tavaline krooniline haigus. Kui inimene võtab vajalikke ravimeid, siis ta saab elada täisväärtuslikku elu. Ta nakatub vaid ehk sagedamini tavalistesse haigustesse," kirjeldas Fomotškin.

Rängem kui viiruse avaldumine ise olevat selle psühholoogiline pool, sest siiani levib ettekujutus HIVist kui kurjakuulutavast surmahaigusest. "Eesti esimene HIV -positiivne avastati 1988. aastal. See inimene elab siiani, töötab ja tal on pere," tõi ta näite.

Levinud müüdid

Fomotškini sõnul on siiani visa kaduma müüt, nagu oleks HIV peamiselt narkomaanide probleem. "Kui aastal 2000-2001, epideemia plahvatades, oli 90% nakatunuist tõepoolest süstivad narkomaanid, siis praegu on ligi 50% uutest nakatunutest saanud nakkuse kaitsmata seksuaalvahekorra tulemusena," rääkis ta ja lisas, et viimastel aastatel on Eestiski järjest rohkem ka juhtumeid, kus nakatunu on suhtes olev naine, kes sai viiruse oma parntnerilt.

"Usaldus on suhtes väga oluline võtmesõna, kuid partnerid peaks omavahel vajadusel ka kokku leppima, et ei too HIVd ega teisi sugulisel teel levivaid haigusi koju. Nendel teemadel tuleks märksa avatumalt rääkida. Rääkimine partneriga ja testimine peaks saama märgiks hoolimisest, mitte usaldamatusest," rõhutas Fomotškin. Ta tõi välja ka selle, et HIV vananeb: tunduvalt on kasvanud 30-aastaste ja vanemate nakatunute osakaal – aastal 2000 oli see 6%, kaksteist aastat hiljem aga lausa 61%.

Teine viis, kuidas tänapäeval viirus saadakse, on seotud süstlate jagamisega – ja mitte ainult narkomaanide puhul. "Tuleb veenduda, et ühekordseid süstlaid kasutataks ka insuliini, vitamiinide ja teiste ainete süstimisel," rõhutas ta.

Fomotškini sõnul ei arva suurem osa inimesi enam seda, et HIV levib sülje kaudu või kallistades. "Samas on hämmastav, et tervelt 50% inimestest arvab, et justkui kondoom ei kaitse HIV eest. Kondoom on ainus asi, mis kaitseb!" toonitas ta.

Teine koomiline müüt seostub sääskedega. "38% inimestest arvab, et sääsehammustuse kaudu võib HIVi nakatuda. See on uskumatu müüt!" oli ta imestunud. "HIV levib ainult inimeselt inimesele. Teistes organismides viirus hukkub. Rääkimata sellest, et sääsed ei toimi süstla põhimõttel. Nad vaid imevad verd ja ei anna seda edasi. Samuti on verekogus, mille sääsk suudab endasse tõmmata, viiruse levitamiseks liiga väike," selgitas ta.

Rasedus ja HIV

Fomotškin tõdes, et HIVi puhul räägitakse Eestis kolmest s-tähega algavast ohust: süstal, seks ja sünnitus. Viimase osa on siiski üliväike. "Kõiki meil arvele võetud rasedaid testitakse kaks korda. Kui on avastatud, et ema on HIV-positiivne, siis võetakse kohe kasutusele meetmed, et viirus lapsele ei leviks," kinnitas ta.

Kui rase osutub viirusekandjaks, hakatakse talle esmalt kohe ravimeid andma. Sõltuvalt viiruse tasemest otsustatakse, kas on tarvis teha keisrilõige. "Ei ole üldse enam haruldane, et sünnitada saab ka loomulikul teel," sõnas ta. "Viimane asi, mida jälgima peaks, on see, et last ei toidetaks rinnapiimaga, sest rinnapiim on üks neljast kehavedelikust - lisaks verele, spermale ja tupevedelikule - mille kaudu HIV levib," lisas ta. Kui kõik need meetmed kasutusele võetakse, on tõenäosus, et viirus kandub emalt lapsele, Eestis vaid 1%.