Teletorn tahetakse muuta konverentsisaaliks
Taotletakse investeeringutoetust, mida jagatakse üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide arendamise programmist. Projekti kaasfinantseerijaks on 16,1 miljoni krooniga telekommunikatsioonifirma AS Levira, kes on praegune teletorni omanik.
Levira juhatuse liige Aare Siimon ütles, et ettevõttele tuleb teletorni kordategemine samuti kasuks. “Korda tehakse ka liftid, lahendatakse tuleohutusküsimused,” märkis ta.
Projekti kohaselt rekonstrueeritakse torni 21. korrusel asuv vaateplatvorm, tänapäevastatakse sulgemise põhjuseks olnud tuleohutus- ja ventilatsioonisüsteem ning luuakse nõuetele vastavad evakuatsioonitingimused. Korrus kõrgemale tahetakse ehitada konverentsi- ja näitusesaal. Tööd soovitakse lõpetada 2013. aastal.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eeltaotluses märgitakse, et ligi viiel hektaril laiuv kinnistu võimaldaks tulevikus rajada teemapargi, huvi- või veekeskuse, mis koos botaanikaaia, kämpingu ning terviseradadega moodustaks mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi pakkuva koosluse.
Ministeeriumi asekantsler Merike Kompus ütles, et kui eeltaotlus saab positiivse lahenduse, siis moodustatakse ministeeriumi osalusega sihtasutus Tallinna Teletorn. Varem on Tallinna linn avaldanud soovi, et AS Levira annaks torni tasuta pealinna valdusse. “Suvel toimus põhjalik nõupidamine ministeeriumi, Levira ja linna esindajate vahel. Toona puudus linnal hea visioon, mida torniga edaspidi teha,” ütles Kompus. Edaspidist koostööd Tallinna linnaga Kompus ei välistanud.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on linna ja riigi huvid sarnased. “Kõigi poolte lõppeesmärk oleks teletorni avamine nii linnarahvale kui ka külalistele,” ütles ta. Esmalt tuleks Mutli sõnul siiski mõelda Skandinaavia kõrgeima vaateplatvormi taasavamisele.
Möödunud talve hakul suletud teletorn uhkeldas Tallinn Cardi külastajate seas suurimate külastusnäitajatega. Teletorn seljatas nii 2006. ja 2007. aastal teist ja kolmandat kohta hoidnud Kadrioru lossi kui ka Oleviste kiriku torni ning ülejäänud esikümne turismiatraktsioonid — näiteks vabaõhumuuseumi ning raekoja.
Taotlus lubab, et rekonstrueerimistööde käigus ei muutu teletorni arhitektuuriline välisilme. Arenguperspektiivina märgitakse, et torni külastajate teenindamiseks on vajaduse korral võimalik kasutusele võtta ka mitmeid madalamatel korrustel asuvaid ruume.
Taotlusi hindava EAS-i turismiarenduskeskuse juhi Tarmo Mutso sõnul vaadatakse taotlusi kompleksselt. “Kõik projektid ei pruugi saada toetust täiel määral,” täpsustas Mutso.
Septembri lõpus avaneb EAS-il ka uus meede, mille kaudu võivad 30–50 miljoni krooni ulatuses toetust saada ka suured objektid. “Kuna omafinantseering peab moodustama 70%, siis räägime ka objektidest hinnaga 150 miljonit,” selgitas ta.