“Tavainimene sinna üles enam niipea ei pääse,” ütles teletorni omaniku AS Levira haldusjuht Urmas Ojamaa, lisades siiski, et sulgemisotsus ei pruugi olla lõplik ja praegu käivad läbirääkimised ja eri ettepanekute kaalumine torni taasavamiseks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuna 2004. aastal jõustunud seadusemuudatuse tõttu ei piisa torni tuleohutuse tagamiseks enam ühest avariiväljapääsust ja just teise väljapääsu rajamine on tehniliselt keerukas ettevõtmine, võtab vajalike projektide koostamine ja tööde tegemine vähemalt paar aastat aega.

“Probleem seisneb selles, et mõlemad avariiväljapääsud ei mahu torni sisse ära,” selgitas Ojamaa, miks praegust 66-sentimeetrist avariitreppi ei ole võimalik nõuetele vastavalt poole laiemaks muuta.

Üks võimalikke lahendusi on teise väljapääsu paigaldamine torni välisküljele, kuid seeläbi suureneb tuulekoormus ja muutub fassaadi ilme ning see kõik nõuab eritingimustele vastavat projekti.

“Samas on tegemist ju linna ühe visiitkaardiga ja mingit robustset lahendust ei saa sinna samuti pakkuda,” lisas Ojamäe. Seetõttu peavad projektile oma õnnistuse andma nii Levira esindajad, võimalikud rahastajad, Tallinna linn kui ka päästeamet.

Lisaks tuleb renoveerida senised avariiväljapääsud ja viia täna-päevaste ehitustehniliste nõudmistega vastavusse kogu restoranikorrus, kus tuleb võimaliku tule leviku piiramiseks asendada puitmööbel ja kergesti põlevad seina- ja laepaneelid praegu saadaval olevate hoopis ohutumate materjalidega.

Samuti tuleb korda teha restorani all ja peal olevad korrused.

“30 aastat on päris pikk aeg — kehvemini ehitatud majad on selle aja peale juba kokku kukkunud,” muigas Ojamaa, kelle sõnul on torn arvestades selle ehitusaega tegelikult päris heas seisundis, mistõttu ei ole seal kogu tegutsemise vältel kordagi ka õnnetusi juhtunud.

Praeguste kalkulatsioonide kohaselt on tööde kogumaksumus 80 miljonit krooni.



Kommentaar

Jaanus Mutli, Tallinna abilinnapea

Kogu maailmas on linnade kõrgeimad tornid ühed populaarsemad kohad turistidele, nii on ka olnud Tallinna teletorn koos vaatetorni ja kohvikuga üks olulisi külastuskohti.

Samas on teletorn tähtis ka kohalikule elanikule ja seda just olulise objektina Eesti taasiseseisvumisel.

Kuna teletorn ei ole Tallinna linna omandis, siis ei ole linnal käesoleval hetkel võimalik planeerida teletorni ehitustegevust ja osaleda investeeringutes.

Samas näeksime hea meelega, et riik suunaks Euroopa struktuurifondide finantsvahendeid teletorni tänapäevastamiseks, et saaks ühe olulise vaatamisväärsuse korda teha ning uuesti huvilistele avada.