9300 inimesega Saue vallavanem Andres Laisk rääkis Delfile, et tulubaasi kujundamine erinevate vahenditega annab omavalitsusele võimaluse omapära ja isikupära loomiseks. Seadusest tulenevalt on need siiski küllaltki väikesed võimalused.

Saue vallas on tema hinnangul ligi 30 protsenti elanikke, kelle alaline elukoht on küll vallas, kuid kes on mõne teise omavalitsuse elanikeregistris. Selle otseseks põhjuseks on tema sõnul lasteaiakohtade puudus.

„Minult on küsitud, et mis põhjustel peaks inimene end Saue valla elanikuks registreerima,“ rääkis Laisk. „Ma olen vastanud: Kui te elate siin, kirjutage end sisse.“ Ta võrdles omavalitsuste võistlust elanike pärast maletamiseks sissekirjutusega ja meenutas, et seaduse järgi on inimesel kohustus olla sissekirjutatud seal, kus ta elab.

Vallajuhi sõnul on maamaksuvabastusega võimalk lahendada spetsiifilist probleemi nagu seda on Harku puhul suvilapiirkonnad.

Efektiivne poliitika registrisse meelitamiseks

„Uusi elanikke toovad registrisse kooli ja lasteaia kohad,“ nentis Laisk. „Finantspoolt mängu tuues ei ole see kõige odavam omavalitsusele, sest teatud vanuseni on laps omavalitusele kulu.“

„Majanduslikus mõttes ei ole see lühiajaliselt tasuv,“ rääkis Laisk. „Vallal peab olema võimekus ka tasuvusaeg ära oodata.“ Ta hindas, et ühe lasteaiakoha tasuvus on omavalitsuse jaoks 17 aastat.

Ka Saue arengukava järgne eesmärk on kindlustada 75 protsendile valla lastele aias koht. See eesmärk saab täidetud 2012. aasta septembriks, kui avatakse praegu projekteerimisjärgus olev uus lasteaed.

Vallavanema sõnul ei olegi eesmärk saavutada täielikku lasteaiakohtadega kindlustatust, sest 80 protsenti valla tööealistest inimestest töötab Tallinnas ja nende soov võib-olla ka lasteaiakoht pealinnas. Samuti teeb vald koostööd erasektoriga, otsides võimalusi lastehoiu teenuse pakkumiseks.

Järgmisest sügisest asendab Saue Laisa sõnul koolikatsed nõudega, et nii laps kui lapsevanem peavad olema valla elanikud.

Kiili ei välista tulevikus Harku eeskuju järgimist

Kiili valla maanõunik Benno Johanson rääkis Delfile, et vallavalitsuses ei ole maamaksu kaotamist arutatud, kuid ta ei välistanud, et volikogu võib selle algatada.

„Praegu ei ole meil sugugi kerge aeg ja loobuda maamaksutulust ei saa, me ei näe, mille ervelt me saaks seda kompenseerida,“ rääkis Johanson. „Kui me vaatame oma eelarvet, siis praegu on meil järgmise aasta eelarvesse sisse kirjutatud sama summa, mis tänavu — neli miljonit krooni.“

Johanson tõdes, et inimesed, kes pole ennast valla elanikuks registreerinud, elavad Kangru alevikus ja Luige alevikus. Hinnanguliselt on neid 500 kuni 800 valla ligi 4000 elanikust.

„Eks me järgmine aasta näeme, kuidas Harkul läinud on,“ ütles Johanson. „Võib-olla tulevikus tuleb seda head algatust kasutada.“

Viimsi puhul maksuvabastus ei toimi

Viimsi vallavanem Haldo Oravase on varem öelnud, et maamaksuvabastus Viimsi puhul ei töötaks. “Viimsis on teine olukord, sest meil ilmselt ei ole suvilates enam nii palju elanikke, kes pole valda registreerinud ja soovivad seda teha. Meie puhul see efekt, mille saaksime registreerunute tulumaksust pole nii suur, kui Harku võib loota,” selgitas Viimsi vallavanem. “Aga Viimsi kiireid otsuseid ei soovi teha, sest see tähendaks meile järgmisel aastal 6 miljonit krooni vähem maamaksu.”

Koduomanike maamaksuvabastust pidas ta pigem vallapoolseks vastutulekuks, sest Viimsi paljud uute kodude omanikud on suurte laenukoormate all.

Harku vald otsustas selle nädala alguses maamaksuvabastuse. Vald loodab, et kõnealune maksusoodustus motiveerib ennast elanikuks registreerima inimesi, kelle alaline elukoht on Harku vallas, kuid kes on siiani mõne teise omavalitsuse elanikeregistris. Kuigi tulud vähenevad maamaksu võrra siis uute kodanike lisandudes suureneb valla tulubaas tulumaksu arvelt, loodab Harku.