Teine kärbe mõne kuu jooksul. Riik piiras soodushinnaga õigusabi kahele tunnile

 (39)
Alates maist saab kaks tundi õigusnõu tasuta ja edasi tuleb maksta täishinda.
Alates maist saab kaks tundi õigusnõu tasuta ja edasi tuleb maksta täishinda.Foto: Hendrik Osula

Justiitsministeerium kärpis soodushinnaga õigusabi kahele tunnile, kuna inimeste soov õigusnõustamise järele on üha suurem, kuid valitsus pole selleks raha juurde andnud.

HUGO.legal, varasem Eesti õigusbüroo, on justiitsministeeriumi rahastusel pakkunud tasuta õigusabi kolm aastat. Büroo nõustab kõiki alla 1700 eurot teenivaid inimesi kaks tundi riigi kulul. See tähendab, et inimene ise peab maksma viie euro suuruse omaosaluse ja tegelik raha tuleb justiitsministeeriumi kassast.

Järgmise kolme tunni eest tasus samuti poole õigusabi hinnast riik. Sealt edasi maksis 10 tundi õigusnõu 40 eurot tunnis, mis on turuhinnast oluliselt soodsam.

Alates 1. maist kaotas ministeerium ära kolme tunni soodushinna. See tähendab, et soovijad saavad ka edaspidi kaks tundi tasuta õigusabi, kuid sealt edasi peavad maksma 20 euro asemel 40 eurot tunnis. Niisiis, kui varem maksis viis tundi õigusabi inimesele 60 eurot, siis alates 1. maist 120 eurot.

HUGO.legal asutajaliige Erki Pisuke ütleb, et tasuta õigusabi piiramine võib tähendada, et osal klientidel pole raha kaasuse lõpuni lahendamiseks. “Meie statistika näitab küll, et esimese kahe tasuta tunniga jõuab jurist tüüpilisemad probleemid lahendada, kuid näiteks tööõiguse juristid on märku andnud, et nende klientide jaoks olid need kolm järgnevat tundi väga olulise väärtusega ja eriti veel praeguses olukorras, kus töö kaotanud inimestel polegi reaalselt raha juristile tasumiseks,” kirjeldas Pisuke.

Seotud lood:

Pisukese sõnul on teenuse järele vajadus: kolme aasta jooksul on büroo abistanud 28 000 inimest. „Tuleb tunnistada, et abivajajate jaoks tuli muudatus väga ebasoodsal ajal, arvestades praegust COVID-19 levikust tingitud kriisi ning selle mõjusid. Lisaks tuleb märkida, et tegemist on juba teise muudatusega käesoleva aasta jooksul,” nentis ta. Kui veel möödunud aasta lõpus said tasuta õigusabi inimesed, kelle brutosissetulek jäi alla 2095,5 euro, siis aasta alguses langetas riik õigusabile kvalifitseerujate sissetulekute piirmäära 1700 euroni.

Justiitsministeerium ei usu aga, et inimesed jäävad rahapuudusel abita. Töövaidlustega on võimalik pöörduda ka töövaidluskomisjoni, osutas ministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep. Lisaks oli HUGO.legali andmetel keskmine õigusnõu andmise aeg mullu 2,2 tundi, mis tähendab Peebu sõnul, et enamik inimesi saab siiski kahe tunniga vajaliku nõu kätte.

Lisaks HUGO.legali tasuta õigusabile on olemas ka riigi õigusabi – need ei ole üks ja sama teenus. Riigi õigusabi osutavad advokaadid ning mõningatel juhtudel – eelkõige kehvas majanduslikus olukorras inimestele – on see täiesti tasuta. HUGO.legali juristid aitavad inimestel koostada muuhulgas taotlusi tasuta õigusabi saamiseks ning vajadusel on ka see nõu justiitsministri määrusega tasuta.

„Mõistame praeguse olukorra keerukust, kuid antud hetkel oli see ainus lahendus,” nentis Viljar Peep.” Põhjus, miks selline muudatus tehti, on selles, et piiratud rahaliste vahenditega oleks võimalik õigusabi anda võimalikult paljudele inimestele. Huvi õigusnõustamise vastu on pidevalt suurenenud ehk oluliselt on kasvanud nõustatavate arv, samal ajal ei ole rahaliste vahendite maht sellele järele tulnud ja õigusnõu andmisega jätkamiseks tuli leida lahendus.”

Peebu sõnul plaanib valitsuskabinet alustada õigusnõu andmise rahastamist uuesti suve lõpus.