Läbimurde piirkonnas arheoloogilist järelvalvet teostava firma Tael juht Vladimir Sokolovski ütles Eesti Päevaleht Online'le, et algselt võis aardes olla üle 50 mündi, kuid kätte on ta töölistelt saanud 27 vaskmünti.

Mündid on Rootsi veerandöörised, kuid Sokolovski sõnul on tal põhjust kahtlustada, et tööliste poolt üle andmata mündid võisid olla hõbedast. Kõik mündid pärinevad kuninganna Kristiina ajast aastail 1630-1640, kelle järgi on nime saanud näiteks Kristiine Keskus.

"Aarde antikvariaatväärtus ei ole suur, kahjuks saime leiu kohta infot liiga hilja, sest töölised kinkisid selle laiali ega teatanud meile kohe," ütles Sokolovski. Aare paiknes alal, kus praegu tahetakse säilinud seegi varemeid eksponeerida.

Sokolovski sõnul on tõenäoline, et aare peideti 17.sajandi neljakümnendatel aastail. Tol ajal oli seegi alal Kivisilla eeslinn, Tartu maantee poolses otsas oli Jaani seek, Tornimäe tänava ja Liivalaia tänava vahelisel alal oli kalmistu. Tornimäe tänavast vanalinna poole, kust mündileid tuli, oli eeslinna väike kvartal, läheduses asus nahaparkimistöökoda.

Aare tuli Sokolovski andmeil päevavalgele juba aprilli lõpus, kui Tartu maantee läbimurde alal hakati laiendamis- ja süvendamistöid tegema.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja asetäitja Külli Holstingu sõnul tuleb selliseid leide Eestis välja igal aastal ja läbimurde ehitus jätkub planeeritud graafikus.

Aare läheb Ajalooinstituudi numismaatikakabineti valdusse.