“Teeme ära! 2008” käib valdadel üle jõu?

 (52)
prügimägi, prügi
Eesti Ekspress

Prügikoristuskampaania tekitab arusaamatusi ja küsimärke. Alates omavalitsustest, kes avastavad, et prügi on rohkem kui raha, kuni selleni, et arvatav kogus, mis peaks ühe päevaga jõudma Kudjape prügilasse, ületab sealse päevase vastuvõtuvõime mitmekordselt. Kampaania korraldajate kinnitusel ei too see aga omavalitsustele kaasa mingeid olulisi lisakulutusi.

Saare maakonnas ootab kampaania “Teeme ära! 2008” raames 3. mail äraviimist 266 prügikuhilat kogumahus 1844 m3, mis teeb ligikaudu 380 tonni olme- ja muud prügi. Selle koguse peale on arvestatud 735 vabatahtlikku, kellest eilseks oli registreerunud 363, kirjutab Oma Saar.

“Kohalik omavalitsus on see, kes peab kinni maksma kõigi vabatahtlike sõidutamise, toitlustamise ja vajadusel majutamise.

Ja siis kui prügi on kokku kogutud, ka selle prügilas ladestamise ja veotasu,” ütles kampaanias osalemisest kohe alguses loobunud Kaarma valla abivallavanem Kairi Niit.

Ükski end kampaaniaga sidunud omavalitsus ei eita, et tegemist on suurejoonelise ja hea plaaniga, kuid nüüd hakkab selguma, et omavalitsus peab kampaaniale peale maksma. Seda raha valdadel aga kusagilt võtta ei ole.

Kokku on üle Eesti kampaania käigus registreerunud 16 539 inimest, kes tahavad ära koristada 9200 tonni olmeprügi ja 57 000 rehvi.

Teeme Ära 2008 meediajuhi Tiina Urmi kommentaar:

Vabatahtlike koristuspäeval osalemine toimub inimeste enda transpordiga ning sellest, et keegi peaks sealjuures vabatahtlikele ka majutust pakkuma ei ole sõnagi juttu olnud — koristuspäev kestab ju vaid mõned tunnid.

Vabatahtlikud transpordivad prügi koristuspaikadest kogumiskohtadesse ehk lipujaamadesse, mis asuvad prügihunnikute läheduses. Sellega seoses ei kaasne vallale mingeid täiendavaid kulusid. Lipujaamast võtavad prügi peale suured pressautod või konteinerautod ning viivad prügi ajutistesse sorteerimisjaamadesse.

Kahel põhjusel — prügila prügilatesse ladestamine on äärmisel kulukas - kahtlemata kõige kulukam osa sellest protsessist ning samuti seetõttu, et ka miinimumini viia seda pürgi massi, mis Eestimaad koormab, tahame võimalikult suure osa kokku korjatavast prügist suunata taaskasutusse. Seetõttu viiakse prügi lipujaamadest otse selleks päevaks loodud ajutistesse sorteerimiskeskustesse. Alla poole kokkukorjatavast prügist liigub lõppkokkuvõttes prügilasse — ülejäänud suuname taaskasutusse.

Vallavalitsuse ülesanne siin protsessis on organiseerida lipujaamade täpsed asukohad (Teeme Ära 2008 teeb ettepaneku logistiliselt kõige mõistlikuma asukoha osas ning samuti ütleb, milliste prügimahtudega tuleks arvestada), kuna nemad tunnevad kohalikke olusid kõige paremini ning samuti aidata organiseerida kohapealset vabatahtlike logistikat ja prügivedu — kõik rahalised kulud, alates prügi jõudmisest kogumiskohtadesse eh siis prügi transport ja ka ladestamine — jäävad Teeme Ära 2008 kanda.

Saaremaal asuva Kudjape prügilaga oleme kokkuleppe juba sõlminud selles osas, et saame prügi ära anda Teeme Ära 2008 raames tavahindadest soodsamalt.

Toitlustamise pakkumine on algusest peale olnud valdade poolt vabatahtlik — arvasime, et kuivõrd inimesed näitavad üles head tahet oma vabast ajast ja ilma igasuguse tasuta vallale tema piirkonna puhastamisel appi tulema, tahab vald ka omalt poolt tublidele inimestele aitäh öelda.

Artiklis mainitud Kaarma vallavalitsuse töötaja esindab ainukest vallavalitsust Saaremaal, kes ei ole ettevõtmisega liitunud ning see on ka üks vähestest vallavalitsustest terves Eestis, kes on otsustanud mitte kaasa lüüa. Meil on sellest äärmiselt kahju, kuivõrd tegemist on Saaremaa ühe prügirohkeima piirkonnaga ja hea meelega tuleksime neile selle probleemi lahendamisel appi.