Teder: riigikogu liikmed loobusid oma puutumatusest
"Mulle jäi parlamendi eelmise koosseisu tööst silma see, et parlament ei soovi isegi iseenda õigusi puudutavates küsimuses debateerida ja on valmis vähendama õigusi, mis peaks kaitsma parlamendi liikmeid võimalike meelevaldsete kriminaalsüüdistuste eest," kõneles Teder riigikogule.
Teder rääkis oma aastaettekandes parlamendiliikme immuniteedi instituudist ja selle muutmisest alates 1. septembrist.
"Kui parlamendil on tegelikult tahe puutumatuse instituudist kui sellisest loobuda, siis on see võimalik, kuid seda saab teha põhiseadust muutes. Aga debatt selle üle peab toimuma avalikult," leidis Teder.
Nimelt menetles riigikogu eelmine koosseis seaduseelnõu number 599 nime all pikalt kriminaalmenetluse seadustiku mahukaid muudatusi, mis puudutavad ka menetlusseadustiku 14. peatükki, mis reguleerib immuniteeti.
Teder selgitas, et kui kuni selle aasta septembrini nägi seadus ette, et immuniteediga kaitstud kõrgema riigiametniku, sealhulgas riigikogu liikme võib kahtlustatavana kinni pidada, tema suhtes tõkendit kohaldada, toimetada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust alles pärast riigikogult süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist.
Erandiks oli olukord, kui kõrge ametiisik peetakse kinni esimese astme kuriteo toimepanemiselt, siis tohtis teda riigikogu nõusolekuta kahtlustatavana kinni pidada ja läbi otsida. Vahistamist ilma riigikogu nõusolekuta ehk immuniteeti äravõtmata kohaldada ei tohtinud.
Seadusemuudatus näeb ette õiguskantsleri nõusoleku kui eeltingimuse riigikogu liikme ja teiste kõrgete riigiametnike kahtlustatavana kinnipidamiseks ning tema suhtes tõkendi kohaldamiseks, vara arestimiseks ning läbivaatuseks ilma riigikogu nõusolekuta.
Ilma õiguskantsleri ja riigikogu nõusolekuta võib aga näiteks riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui ta tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt - sellisel juhul tuleb vaid riigikogu esimeest riigikogu liikmega „juhtunust“ teavitada.
Teder märkis, et eelnõu algses variandis ei sisaldunud eelkirjeldatud muudatust ning eelnõu materjalidest selgub, et muudatuse algatas õiguskomisjon.
Seletuskirjas eelnõu teksti juurde on üksnes märgitud, et kaasajastatakse sätte sõnastust, kuna loetletud menetlustoiminguid on vaja eelduslikult faasis, kus süüdistusakti koostamiseks ei ole kindlasti veel piisavalt tõendeid ning seega võib süüdistusaktiks nõusoleku taotlemist pidada kaudselt isegi süütuse presumptsiooni rikkumiseks.
Sätte värskendamisel on lähtutud põhimõttest, et riigikogu liikme vahistamiseks annab nõusoleku protsessuaalses mõttes üks tase eelnev isik võrreldes süüdistusaktiga.
Eelnõu teisel lugemisel muudatusettepanekuid tutvustades ei pidanud õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher vajalikuks isegi täiskogu tähelepanu sellele riigikogu liikmeid puuudutavale komisjoni algatusele juhtida.
"Ma võiksin ju ironiseerida, et tänan usalduse eest – parlament on delegeerinud oma ainupädevuse immuniteedi valdkonnas ühele isikule - aga selline delegeerimine on väga küsitav põhiseaduse sätte ja mõtte valguses," rääkis Teder.
Õiguskantsler selgitas, et sisuliselt tõstetakse puutumatus, et ei võetaks kriminaalvastutusele Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekuta tühjaks.
Riigikogu liiget saab praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt kahtlustatavana vahistada ilma parlamendi otsustuseta, loodetavasti siiski mitte ilma kohtuniku otsuseta.
„Kriminaalvastutusele võtmine üksnes Riigikogu koosseisu nõusolekul“ sisustatakse pelgalt süüdistusakti esitamisega.
Õiguskantsler märkis, et selle regulatsiooni puudusteks lisaks immuniteedimenetluse olemuse tühjakssisustamisele on ka see, et esiteks on õiguskantsler muudetud siduva otsuse tegijaks, mis läheb vastuollu õiguskantsleri olemusega ning teiseks puuduvad seaduses mistahes kriteeriumid, millele tuginedes sellise nõusoleku menetlustoimingu tegemiseks saab anda võib või millal peab keelduma.
