Täna riigikogu ees arupärimisele vastates sõnas Teder, et ei näe põhimõtteliselt midagi taunitavat selles, kui avalikule teenistujale tuletatakse meelde teenistuse eetikast lähtuvast käitumise kohustust ning sealhulgas ka poliitilise erapooletuse nõuet, vahendavad
.

Samas tunnistas ta, et olukord on eriline, sest politseipeadirektori seisukoht on esitatud juhtkonnalt alluvatele, mistõttu võidi seda tajuda otsese teenistuskorraldusena.

"Seetõttu leian, et kui alluvussuhtes ning eriti põhiõigusi puudutavas küsimuses eetilistele põhimõtetele viidata, tuleb pöördumise toon valida selliselt, et sellest ei jää teenistuskorralduse muljet," sõnas Teder. Tema sõnul oli Küüdi avaldusele järgnenud hilisem temapoolne kinnitus, et kedagi partei nimekirjas tööpostilt ei vabastata, olukorrale hea lahendus.

"Sellest järeldan, et politsei juhtkonna eesmärgiks ei olnud politseiametnikul erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideerimise keelamine. Seega ei pea ma ka politseipeadirektori avaldusi õigusvastaseks," märkis õiguskantsler.

Augusti keskpaigas teatas Küüt, et politsei juhtkonnal on küll hea meel, kui politseinikud kodanikena tahavad osaleda kohaliku elu edendamisel ja oma kandidatuuri eelseisvateks valimisteks üles seavad, kuid aktsepteeritav on vaid üksikkandidaadina kandideerimine.