Teadus- ja arendustegevuse toetuseks määrab 2006. aasta riigieelarve projekt veidi rohkem kui miljard krooni, kirjutab Postimees.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnistab, et tuleval aastal kasvavad teadusele eraldatavad summad tõesti mõnevõrra vähem kui tänavu. “Aga me pole tahtnud tõsta teadusraha kõrghariduse valdkonna investeeringute arvelt,” põhjendab ta. “Aasta tagasi läks eelarvega paraku just nii, sest kõrgkoolid ei saanud siis tänavusteks infrastruktuuri investeeringuteks peaaegu midagi ja see raha tõsteti suures osas teadusvaldkonda ümber.”

Haridusministri ametit aastatel 1999-2002 pidanud isamaaliitlane Tõnis Lukas nendib, et teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on Eesti ELi liikmetest viimaste seas.

Lukas väidab, et kuigi ühe aasta kontekstis kannatab teaduse rahastamise tõus võrdluse välja, siis tegelikult on asi nukker. “2001. aastal heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia “Teadmistepõhine Eesti” järgi peaks 2006. aasta eelarve olema hoopis teistsugune,” märgib ta. “Praeguse eelarve ja muude prognoosidega suudetakse teadus-ja arendustegevuse finantseerimisel jõuda napilt ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) aastas, aga 2006. aastal oli kavas jõuda juba 1,5 protsendini.”

Respublikaanist eelmine haridus- ja teadusminister Toivo Maimets tunnistab, et kui “Teadmistepõhist Eestit” kokku pandi, ei ennustatud niivõrd suurt SKT kasvu.

Oktoobris saatis valitsus Brüsselisse Lissaboni strateegia raporti, mis seab eesmärgiks, et Eestis investeeritakse 2014. aastaks teadusse kolm protsenti SKTst.