Teadus võib eurorahast ilma jääda

Eesti teadusasutusi ähvardab ligi poolest miljardist Eesti kroonist ilmajäämine, kuna Andrus Ansipi juhitav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei suuda tagada puuduvat omafinantseeringut.

Ilma selleta Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamise tõukefondi raha kasutusele võtta ei saa, kirjutab Eesti Päevaleht.

Augustis võttis valitsus vastu otsuse, mis nägi ette, et 2006. aastaks investeeritakse teadusesse 809 miljoni krooni. Kuna investeerimine teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri toimuks põhimõttel, et igale riigi poolt investeeritavale kroonile annaks EL kolm krooni juurde, peaks riik leidma kahe aastaga ligi 200 miljonit.

Sügisel leppisid rahandusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, ning haridus- ja teadusminister kokku, et aastatel 2005 ja 2006 investeeritakse 100 miljonit krooni. Valitsus kiitis kokkuleppe heaks ja rahandusministeerium eraldas 2005. aastaks vajalikud vahendid.

Riigieelarve menetlemisel muutis Ansip eraldatud raha otstarvet, jättes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teadusasutuste infrastruktuuri nüüdissajastamiseks 5,9 miljonit krooni.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets peab toimunut kahetsusväärseks. “Haridus- ja teadusministeerium tegi endast kõik, et teadus- ja arendustegevus saaks kokkuleppe kohaselt rahastatud, kuid kahju, et teine osapool ei pea kokkulepet millekski ja loobus nii kergekäeliselt kokkuleppe täitmisest,” lausus Maimets.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium märkis, et 2005. aastaks kokkuleppe täitmiseks ette nähtud summa ei mõjuta kuidagi kokkuleppe täitmist. “2005. aasta riigieelarve seadus võimaldab meil võtta kogu riikliku arengukava ulatuses üles kohustusi, seega pole otseselt oluline, kui palju on vahendeid 2005. aastaks,” ütles ministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja Ahti Kuningas.

Haridus- ja teadusministeerium Kuninga selgitustega rahul ei ole. Ministeeriumi teadustalituse juhataja Indrek Reimand viitas sellele, et majandusministeeriumi tegevus on segane ja võib põhjustada lõpuks teadusse plaanitavate investeeringute lakkamise. “Pean silmas seda, et kui pooled aktsepteerivad praegust olukorda nagu see on, see tähendab, et haridus- ja teadusministeerium seatakse lihtsalt fakti ette, et summad on vähenenud, siis on ju loomulik, et järgmisel aastal tehakse samuti.”

Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja Ahti Kuningas kinnitab, et ükski euroliidust saadaolev sent ei jää kulutamata, kardab haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Peeter-Eerik Ots, et Eesti ei suuda 2008. aastaks omaosalusena nõutavaid vahendeid kasutusele võtta.

“Kuidas saab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lubadusi uskuda? Samamoodi väitsid nad mõne kuu eest, et 2005. aastal finantseerivad nad teadusasutuste infrastruktuuri 25 miljoni krooniga. Kui nad ei täida praegu valitsuse heakskiidu saanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammi, siis miks peaks uskuma, et järgmisel aastal hakkavad nad seda täitma,” lausus Ots.