Teadlased: Saaremaa sillaga peaks ootama

Lääne-Eesti transpordivõrku ja majandust uurinud teadlased soovitavad püsiühenduse rajamises hoo maha võtta.

Lääne-Eesti logistika ja transpordi korraldust uurinud eksperdid Aare-Maldus Uustalu ja Enno Lend väidavad, et kui riik kiirustab silla ehitamisega, kaotavad enim saarlased ise, kirjutab Eesti Päevaleht.

Uustalu sõnul oleks sild monofunktsionaalne ja reaalselt vajalik vaid ligikaudu 2000 saarlasele, kes iganädalaselt mandril tööl käivad. Saaremaa majandusele sild midagi erilist Uustalu väitel juurde ei anna.

Just majanduse aspektist on Saaremaa püsiühenduse mõjusid uurinud doktorant Enno Lend, kes küsitles suuremat osa Saaremaa ettevõtjatest. “Selgus, et suurim probleem Saaremaa majanduses on kvalifitseeritud tööjõu nappus,” lisas Lend.

Samas väidavad nii Lend kui ka Uustalu, et püsiühenduse rajamise järgselt on oht, et Saaremaa jääb ilma ka neist seal töötavaist spetsialistidest, kes peavad Suure väina ületamist tülikaks. “Kui Saaremaast saab poolsaar, siis on oht, et Saaremaa kaotab oma identiteedi, muutub magalaks ja pidulaks. Kui tõsine see oht on, pole paraku riik uurinud,” lisas Uustalu.

Maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsapi sõnul pole riik tõesti jõudnud kõiki püsiühenduse aspekte uurida. “Töö jätkub ja ma usun, et kõik aspektid saavad hinnatud ja põhjalikult uuritud,” lisas Konsap.

Üks aspektidest, mida rahvusvaheline spetsialistide konsortsium pidi hindama, oli püsi-ühenduse eeldatav maksumus. Maanteeamet on varem vihjanud, et see jääb umbes kahe-kolme miljardi krooni vahele.

“Nii madala meetri ehitusmaksumusega ei saa ehitada reaalselt vesiehitusi,” kinnitas Uustalu. Ainuüksi Muuga sadamakai ehitamisel maksis meeter tema sõnul kolm-neli korda rohkem.