Teadlane: maavärinaid Eestis karta ei tasu

Eestis oli Jaapaniga sarnane seismiliselt aktiivne olukord maavärinate ja vulkaanidega viimati 1,9 miljardi aasta eest, praegu meil aga sisuliselt enam maavärinaid karta ei tule, lausus Tartu Ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe.

Eesti paikneb piirkonnas, kus ei toimu aktiivset maakooreblokkide liikumist, lausus Kirsimäe. Eesti paikneb vanal Baltika laamal, mis praeguseks on muutunud osaks Euraasia mandrilaamast, maakoor on Eesti territooriumil väga paks ja ammuse moodustumise tõttu ka väga stabiilne, lausus Kirsimäe.

Jaapanile sarnase 9 magnituudilise tektoonilise maavärina tõenäosus Eestis on Kirsimäe sõnul äärmuslikult väike ja kui me räägime tuumajaama ehitamisest, siis maavärina oht pole küll see, mida me tema sõnul kartma peaksime.

Siinkandi suurimad maavärinad võiksid tema sõnul olla 5-6magnituudilised. 1976. aastal toimus Eestis Osmussaare maavärin, mille suuruseks oli 4,7 magnituudi. Kirsimäe sõnul ei tohiks maavärinad siinkandis suurt kahju tekitada, kui just ehitiste kvaliteet väga vilets pole. Ta lausus, et ka Jaapanis ei tekitanud suurimaid kahjusid üldse mitte maavärin, vaid sellele järgnenud tsunami.