Eesmärgiga tekitada pingeid ja külvata segadust Euroopa Liidu riikides endis kui ka riikidevahelises suhtluses, loodab loodab Kreml mõjutada otsustusprotsessi ning suunata narratiivi Kremli huvides. Nii levitab Venemaa järjekindlalt sõnumit, et Eesti, Läti ja Leedu ei austa oma vene keelt kõnelevate elanike õigusi ja võltsivad ajalugu. Jõuliselt on kolmanda põhiteemana lisandunud NATO liitlasvägede kohalolek. Ühelt poolt väidetakse, et NATO provotseerib Venemaad või isegi valmistab Baltimaid ette platsdarmina sissetungiks Venemaale. Teisalt üritatakse Baltimaid kujutada ajalooliste komplekside käes vaevlevate mõttetute väikeriikidena, kelle õhutatav sõjapaanika ei lase suurriikidel kompromissile jõuda.

Uus näide Vene mõjutustegevusest on 2016. aastal Peterburis registreeritud Vene Balti Uuringute Assotsiatsioon (VBUA), kes üritab end näidata tõsiseltvõetava sotsiaal- ja humanitaarteadlaste ühendusena. Tegelikult on VBUA peamine töö toetada Venemaa riiklikku mõjutustegevust, avaldades pseudoteaduslikke publikatsioone ja korraldades konverentse.

Eesti-vastases mõjutustegevuses üritab Venemaa peale tavapäraste ajalooliste tähtpäevade 2017. aastal tõenäoliselt ära kasutada uute NATO liitlasvägede saabumist, Eesti eesistumisperioodi Euroopa Liidu nõukogus, Vene relvajõudude õppust "Zapad - 2017" ja kohalike omavalitsuste valimisi Eestis. Kõigi nende sündmustega võivad kaasneda desinformatsiooni levitamise kampaaniad vene- ja muukeelses meedias ning suhtlusvõrgustikes eesmärgiga Eestit diskreteerida ja tekitada pingeid nii Eesti ühiskonnas kui ka suhetes teiste riikidega.

Venemaa näeb Süüria sündmuste ja Euroopa Liidu probleemide - näiteks Brexiti, rändekriisi ja võlakriisi - kontekstis läänekeskse maailmapoliitika nõrgenemist ja tahab ümber kujundada rahvusvahelise poliitika jõujooned. Oma huvide eest võitlemisel on oluline roll mõjutustegevusel.

Kuidas toimib mõjutustegevus?

Venemaa elanikele kinnistatakse sõnumit Venemaast kui vaenlasest ümberpiiratud kindlusest, millega Venemaa süüdistab Läänt oma julgeoleku ohustamises. Näiteks NATO kohaloleku suurenemist Baltimaades või jätkuvat laienemist kujutatakse tõestusena alliansi ohtlikkusest.

Venemaa kasutab ka tulevikus soovitud eesmärkide saavutamiseks ulatuslikku infoga manipuleerimist. Väärinfo edastamiseks kasutatakse vene- ja võõrkeelseid meediaväljaandeid, lugematuid libakontosid sotsiaalmeedias. Väljamõeldud info levib Euroopa Liidu liikmesriikide eliidivastastes ringkondades.

Näiteks võimendas Vene meedia kuulujuttu, kuidas Lähis-Ida immigrandid vägistasid Berliinis 13-aastast Vene päritolu tüdrukut. Kümmekonnas Saksa linnas toimusid sadade inimeste meeleavaldused riigi võimuorganite vastu. Miitinguid aitasid Vene "kaasmaalastel" korraladada Saksa marurahvuslikud liikumised. See juhtum näitas Venemaa desinformatsiooni jõudu rahva mobiliseerimisel väljaspool Venemaad.

Koostöö äärmuslaste ja populistidega

Oma välispoliitiliste eesmärkide elluviimiseks panustab Kreml üha tugevamalt Euroopa Liidu ja NATO suhtes vaenulikele parem- ja vasakpopulistlikele erakondadele, kes on üle Euroopa kujunenud arvestatavaks poliitiliseks jõuks.

Kremlimeelsete parteidega seotud võrgustikest on meedia ja nn kaasmaalastepoliitika kõrval saanud Venemaa peamine käepikendus mõjutustegevuse arendamisel Euroopa Liidu liikmesriikides.

Venemaa siseauditooriumi mõjutamiseks kasutatakse äärmusparteide liikmeid "sõltumatute ekspertidena", kelle ülesanne on suurendada Venemaa sõnumite usutavust. Vasak- ja paremäärmuslasi ühendab vaenulik suhtumine USA-sse, Euroopa Liitu, maailma hetkeolukorda.

Sageli on Venemaa koostööpartnerid oma riigis tähtsusetud ning suhtuvad seepärast positiivselt Venemaa toetusse, mis võib väljenduda rahastamises, kõrgetasemelistes kohtumistes, diplomaatilises toetuses, meedia tähelepanu jne. Venemaale on eelisseisus peavoolule lähedal olevad populistlikud erakonnad. Näiteks Prantsusmaa Rahvusrinne loodab Vene pankade rahalise toetuse abil saavutada edu 2017. aasta kevadel toimuvatel parlamendi- ja presidendivalimistel. Saksamaal 2017. aasta üldvalimistel panustab Venemaa nii vasak- kui ka parempopulistidele: Die Linkele ja Alternative für Deutschlandile.

Loe teabeameti raportit täismahus siit.

Vaata pilte tänasest teabeameti raporti esitlusest: