Teabeamet: küberrünnakute suurem laine võib Eestit tabada aasta teises pooles

 (39)
Lisatud video ja fotod raporti esitluselt!

Suurimat küberohtu tekitavad Eestis Venemaa valitsuse ja eriteenistusega seotud küberrühmitused ning paha- ja lunavara leviku jätkuv kasv. Suurimat küberrünnakute lainet on Eestise oodata 2017. aasta teises pooles, kui toimub Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine, kirjutab teabeamet täna avalikustatud raportis.

Möödunud 2016. aastal võis iga päev üle maailma sooritatud pahatahtlike küberrünnakute arvu lugeda miljardites ning arvestada tuleb jätkuva tõusutrendiga. Kübersfääris kujutab Eestile suurimat ohtu Venemaa: vaenuliku kübertegevuse sihtmärgiks on Eesti nii eraldi kui ka Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigina.

2016. aastast on teada Eesti riigiasutuste välisvõrkude korduvaid kaardistamisi ja proovirünnakute kampaaniaid. Mõne kriitilise taristu halvamist peetakse ebatõenäoliseks. Küberluure teravdatud tähelepanu objektiks on Eestis viibivad NATO üksuste liikmed.

Tõenäoliselt aktiviseeruvad küberkurjategijad Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal, 2017. aasta teisel poolel, et seada kahtluse alla Eesti kui e-riigi aine maine ja riigi toimimine.

Venemaalt lähtuvad ohud

Venemaa valitsuse ja eriteenistustega seotud küberrühmituste sihtmärkide seas on Euroopa Liidu ja NATO institutsioonide, samuti Venemaa huviorbiidis olevate riikide valitsusasutuste infosüsteemid. Palju segadust suudeti tekitada USA presidendivalimistele ja Demokraatliku Partei juhtkogule, lekitades varastatud tundlikku materjali läbisegi võltsitud dokumentidega.

Seotud lood:

Eestis olid möödunud aasta andmepüügirünnakute sihtmärgiks riigikogu, välisministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötajate postkastid. Taoliste rünnakute Venemaale edukana näitena saab tuua juhtumi, kus üritati varastada Bellingcati uurimisrühma soomlasest liikme valduses olevat informatsiooni, mis puudutas Ukraina sõjalist konflikti ja reisilennuki MH17 allatulistamise uurimist.

Veebiruumi infovahetust kasutavad Venemaa eriteenistused lähteplatvormina sihitatud andmepüügirünnakute planeerimisel ja täideviimisel. Ründajad varjuvad selliste katterühmituste taha nagu Cozy Bear, Fancy Bear, CyberBerkut. Eesmärgiks on edendada Venemaa positsiooni maailmas.

Internetivabaduse piiramine

Informatsioon on üks olulisemaid ressursse, mida on tänapäeval aina keerulisem hallata ja ohjata. On riike, kus tehakse selleks väga jõuliseid katseid. Internetis levivat vaba sõna levikut on piiranud näiteks Hiina Rahvavabariik ja Iraan. Aina jõulisem kontrollipoliitika on Venemaal.

Venemaal vähendatakse sõltuvust välismaisetest IT-lahendustest, ühe julgeolekumeetmena nähakse võimalust oma riigi Interneti eraldamiseks ülejäänud maailma inforuumist. Terrorismivastase võitluse katte all tahetakse sel moel võimaldada Vene eriteenistustele täielik ligipääs Vene kodanike võrgukasutusele. Möödunud aastal võttis Riigiduuma vastu terrorismivastase võitluse paketi, mis kohustab võrgu- ja sideteenuste pakkujaid hoiustama klientide kohta käivat informatsiooni ja võimaldama eriteenistustele ligipääsu krüpteeritud andmetele.

Ulatuslike andmelekete valguses leppisid NATO liikmesriigid 2016. aastal kokku, et edaspidi käsitletakse kübervaldkonda omaette sõjapidamise domeenina. Tehnoloogilise arengu ja võrgustuva ühiskonna kontekstis on selge, et kübersõja arengul on üha suurem roll nii praeguse aja aktiivsetes konfliktikolletes kui ka maailmapoliitika kujundamisel.

Loe teabeameti raportit täismahus siit.

Vaata pilte tänaselt raporti esitluselt: