Tasuta kõrgharidust lubavad nii IRL, Keskerakond kui rohelised

 (74)
Tasuta kõrgharidust lubavad nii IRL, Keskerakond kui rohelised
Foto: Ilmar Saabas

Riigikogu valimiste eel lubavad tasuta kõrgharidust nii Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Keskerakond kui ka Erakond Eestimaa Rohelised, selgub rahandusministeeriumis valminud valimislubaduste võrdlevast analüüsist.

Keskerakond lubab tagada kõigile selleks suutelistele ja motiveeritutele tasuta kõrghariduse 109 miljoni euro eest.

IRL lubab kehtestada avalikes kõrgkoolides õppemaksuta õppe ühe erialadiplomi omandamiseks, milleks kuluks neil aastas 80 miljonit eurot.

Rohelised leiavad, et 70,9 miljoni euro eest peaksid avalik-õiguslikud ülikoolid pakkuma tasuta kõrgharidust vaid võimekamatele üliõpilastele.

Keskerakonna valimislubadustes seisab, et tasuta kõrgharidust saaksid omandada nii tänased õppijad kui ka uuest õppeaastast alustajad. Nende programm näeb tasuta haridust ette ka juba õppivatele ja erakõrgkoolide õppuritele.

IRL soovib kehtestada õppemaksuta õppe vaid avalikes kõrgkoolides ühe erialadiplomi omandamiseks ja seda vaid uutele vastuvõttudele. Valimisprogrammis on selle lubaduse täitmiseks ette nähtud 80 miljonit eurot.

Rohelised leiavad, et avalik-õiguslikud ülikoolid peaksid pakkuma tasuta kõrgharidust vaid võimekamatele üliõpilastele.

Nende valimisprogrammi kohaselt saaksid 70,9 miljoni krooni eest tasuta kõrgharidust omandada nii tänased õppijad kui ka uuest õppeaastast alustajad. Tasuta haridust ei saaks nende kava järgi siiski erakõrgkoolide ja rakenduskõrgkoolide õppurid.

Seotud lood:

Rahandusminsiteeriumis koostatud analüüsis märgitakse, et võimekaid üliõpilasi on 80 protsenti kõigist tänastest üliõpilastest.

Ülikoolid doteerivad tasulisi õppureid riigieelarvest

2009. aastal omandas kõrghariduse 11 096 üliõpilast ning õpingud katkestas 9423 õppurit. Arvestuslikult laekus 2009. aastal riigieelarve välistel kohtadel õppijatelt 45,6 miljonit eurot.

Arvestades, et avalik-õiguslikele ülikoolidele laekunud õppemaks moodustab riikliku koolitustellimuse summast vaid 28 protsenti, võib järeldada, et ülikoolid doteerivad riigieelarve välist õpet osaliselt riikliku koolitustellimuse arvelt.

2011. aasta riigieelarves on kõrghariduse rahastamiseks ette nähtud 96,5 miljonit eurot, millest uue vastuvõtu katteks kulub 8,6 miljonit eurot.

Uue vastuvõtu arvust 19 167 moodustab riiklik koolitustellimus ehk riigieelarvelistel kohtadel õppivad tudengid 47 ja riigieelarvevälistel kohtadel õppivad tudengid 53 protsenti.

Kõikidel kõrghariduse astmetel õppijate üldarvust, mis on 68 985 tudengit, õpib riikliku koolitustellimuse kohtadel 46 ja riigieelarve välistel kohtadel 54 protsenti õppuritest.

Keskhariduse päevaõppe lõpetajate arv oli 2010. aastal 9 286. 2015. aastaks langeb see 28 protsenti ehk ligi 2500 õppuri võrra 6278 õpilaseni.

Viimaste aastate andemetele tuginedes hindas rahandusministeerium, et vastsetest gümnaasiumilõpetajatest jätkab õpinguid kõrghariduse esimesel astmel 65 protsenti.

Kuigi tulevikus vastsete gümnaasiumilõpetajate arv väheneb, lisanduvad tõenäoselt varem lõpetanud ja õpingu katkestanud.