Tartus analüüsitakse reedel toimuval konverentsil Iraagi sõja aspekte
"Väga oluline on uurida, mis on Iraagis toimunud. Tulemused annavad meile võimaluse õppida selle araabia riigi lähiajaloost, kuidas ühe konflikti areng võib kulgeda ning me saame paremini mõista Lähis-Ida kultuuriruumis toimuvat" ütles kaitseväe keelekeskuse juhataja dotsent Vladimir Sazonov.
Kaitseväe ühendatud õppeasutustes toimuval konverentsil analüüsivad esinejad operatsiooni Iraagi Vabadus kogemusi kaitseväelisest, poliitilisest ja akadeemilisest perspektiivist. Kaitseväe jaoks oli Iraagi konfliktis osalemine esimene raske välisoperatsioon taasiseseisvunud Eestis.
"Algne info, et Iraagis käiv sõda toimub teistmoodi, ei pidanud paika," ütles KVÜÕA ülema asetäitja kolonelleitnant Martin Herem, kes teenis Iraagis 2006. aastal. "Loomulikult pidi arvestama kohalike oludega, aga Iraagis toimuv erines konventsionaalsest sõjast väga vähe, kõik, mida varem KVÜÕAs õppinud ja õpetanud olime, osutus seal kasulikuks teadmiseks."
Lisaks KVÜÕA ohvitseridele ja teaduritele esinevad konverentsil ka Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu poliitilises ja julgeolekukomitees Harri Tiido ning ajaloolane ja riigikogu liige Mart Nutt.
16. märtsil 2003 esitas USA president George Walker Bush Iraagi diktaatorile Saddam Husseinile lõpliku ultimaatumi loobuda võimust 48 tunni jooksul ning lahkuda koos oma poegadega riigist, vastasel juhul ootab Iraaki ees sõjaline rünnak. Operatsioon Iraagi Vabadus algas 19. märtsil 2003.
Sama aasta juunis alustas teenistust Iraagis Eesti jalaväerühm ESTPLA 7 ja kaubakäitlusmeeskond CT 1. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama kuulutas operatsiooni Iraagi Vabadus lõppenuks 31. augustil 2010.
Eesti on operatsioonil Iraagi Vabadus kaotanud 2 kaitseväelast ja mitukümmend kaitseväelast on saanud haavata.
