Tartu Ülikooli uuring: koroonaviirus on Eestis levinud seniarvatust enam

 (79)
Positiivsete koroonaproovide arvud on kerkinud Eestis viimaste nädalate kõrgeimale tasemele.
Koroonaviiruse läbipõdenuid on Eestis arvatust rohkem.Foto: Shutterstock

Saaremaad ja Õismäed hõlmav koroonaviiruse antikehade uuring näitab suuremat viiruse levikut kui seni on ilmnenud riiklikust statistikast.

Tartu Ülikooli korraldatav uuring KoroSero-EST on jõudnud poole peale. Kuigi lõplike järelduste tegemiseks on vaja sihtrühma täielikku osalemist, viitavad praegused tulemused viiruse laiemale levikule, kui näitab ninaneeluproovidel põhinev riiklik statistika.

"Esmaste tulemuste põhjal võib öelda, et on päris suur hulk inimesi, kes pole olnud haiged ja kellel pole olnud teadaolevat kontakti COVID-19 haigega, aga kellel antikehade vastus on positiivne. See näitab, et tegelikult on inimesel olnud kontakt koroonaviirusega," selgitas uurimisrühma tööd juhtiv ülikooli pediaatria õppejõud Piia Jõgi.

Vabatahtlikus uuringus osaleja saab teada, kas tal on olnud kokkupuude koroonaviirusega või mitte. Uuringu korraldaja sõnul viitab antikehade olemasolu suure tõenäosusega ka tekkinud immuunsusele, kuid kui kaua antikehad püsivad või kui kaua immuunsus kestab, pole teada.

Seotud lood:

Jõgi hinnangul ei saa päris lõplikke järeldusi veel teha, kuna ühest perearstikeskusest on uuringusse tulnud märksa rohkem inimesi kui teisest ja osa vanuserühmi on veel uurimata.

"Võime öelda, et antikehade põhjal on haiguse levimus suurem, kui näitab riiklik statistika ninaneeluproovi ehk PCR-analüüsi põhjal. Lisaks on Kuressaare perearstikeskuse patsientide hulgas koroonaviirusega kokku puutunud inimesi rohkem kui Järveotsa perearstikeskuse patsientide hulgas," märkis Piia Jõgi.

Praeguseks on uuringusse kutsutud enam kui 2400 inimest. Õismäelt Järveotsa perearstikeskusest on nõustunud uuringus osalema üle 900 inimese ja Kuressaare perearstikeskusest umbes 400 inimest. Mõlemast perearstikeskusest soovitakse kaasata 1080 inimest, nii et endiselt oodatakse uusi osalejaid.

Haigekassa koostatud juhuvalimi alusel kaasatakse uuringusse inimesi kõikidest vanuserühmadest, vastsündinutest kuni saja-aastasteni.

KoroSero-EST-i üks eesmärk on tagada parem valmisolek koroonaviiruse võimalikuks teiseks laineks, et valitsus ei peaks taas tervet ühiskonnaelu seiskama.

Uurimisrühma tööd juhtiv Tartu Ülikooli pediaatria õppejõud Piia Jõgi paneb inimestele südamele, et kui nad saavad oma perearstilt kutse uuringus osaleda, ei loobuks nad sellest võimalusest kergekäeliselt, kuigi osalemine on vabatahtlik.

Uuringus osaleda on lihtne: enda või lapse osalemise saab kinnitada kodus internetis ja ka lühikese veebiküsimustiku saab täita kodust lahkumata. Perearstikeskuses tuleb anda vaid vereproov.

Uuringu korraldajad näevad, et mida kaugemale jääb esimene suur koroonaviirusesse nakatumise aeg, seda väiksem on inimeste motivatsioon uuringus osaleda. Lastel on takistuseks ka hirm vereproovi ees.

"Inimesi kutsuvad uuringusse perearstikeskuse töötajad, kes üldjuhul tunnevad uuritavaid. Nii saab ühe perearstikülastuse käigus teha peale vereproovi ära ka muud vajalikud tervisekontrollid," sõnas Jõgi. Ta lisas, et seni uuringus osalenud inimesed on uuringuga üldjuhul väga rahul olnud.

Tartu Ülikool korraldab ka koroonaviiruse levimuse uuringut, mille käigus hinnatakse viiruse levikut ja epideemia kulgu Eestis ninaneelust võetud proovi PCR-uuringu põhjal. Juhuvalimi alusel küsitletakse ja testitakse üle Eesti 16 000-20 000 inimest, et anda riigile tõenduspõhised andmed eriolukorra järkjärgulise lõpetamise strateegia jaoks.