Kümme päeva väldanud uuringu käigus leiti Harjumaalt kaks koroonaviirusesse nakatunut, kellel mõlemal puudusid tuntavad haigusnähud.

Arvestades Harjumaal elavate inimeste rohkust leidsid teadlased, et varjatud levikut piirkonnas pole.

“Loomulikult ei tähenda see seda, et Tallinnas ei peaks olema ettevaatlik,” ütles Tartu ülikooli professor Ruth Kalda Delfile. “Kontrolli all olevat seisu on võimalik säilitada vaid siis, kui reegleid järgitakse. Tallinnas levib asutustiheduse tõttu viirus ka kiiremini. Sellepärast ongi oluline, et kohtades, kus distantsi pole võimalik hoida ja siseruumides tuleks ikkagi maski ka kanda”.

Uuringutulemustest järeldub, et piirkonnas on 95% tõenäosusega koroonaviirusega nakatunud üks inimene 1300-st ning nakkuskandjate hulk sealses täiskasvanud elanikkonnas jääb vahemikku 100–1000.

Ida-Virumaal tehtud analoogses uuringus leidsid samad teadlased varjatud leviku. Kalda sõnul nimetavad nad varjatud levikuks seda, kui tuvastatakse suuremas hulgas nakatunuid, kel pole olnud kokkupuutepunkti juba Terviseametile teadaolevate kolletega.

Lähemalt saad Tartu ülikooli koroonaviiruse leviku uuringu kohta lugeda siit.

Selle nädala algusest kuni 30. septembrini toimub koroonaviiruse levimuse uuringu üleriigiline seirelaine, mille käigus hinnatakse kooliaasta alguse mõju viiruse levikule kogu Eestis.

Koroonaviiruse levimuse uuringut korraldab Tartu Ülikool. Partneritena aitavad kaasa Kantar Emor, Medicum Eriarstiabi ja SYNLAB Eesti.