Tartu ülikooli seireuuring: koroonasse nakatunute arv püsib suur, kuid näha on stabiliseerumise märke

 (85)
Teadlased: piirangutest on kasu
Manitsev teade Tallinna linnapildis.
Manitsev teade Tallinna linnapildis.Foto: Andres Putting

Tartu ülikooli korraldatavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgus, et viiruse levimus on laialdane ja nakatunute arv suur, kuid viirusekandjate hulk püsib samas suurusjärgus nagu paar nädalat tagasi. Teadlaste sõnul viitab see novembri lõpus kehtestatud piirangute tõhususele.

11.–21. detsembrini võeti proov inimeselt, kelle seast leiti üle Eesti kokku 30 nakatunut. Neist kahel kolmandikul olid haigustunnused, kuid hoolimata sellest suurem osa neist endal koroonaviirust ei kahtlustanud. Uuringu andmeil on täiskasvanud elanikkonnast nakkusohtlikke inimesi 1,1% ehk umbes 12 000. See tähendab, et koroonaviirust kannab Eesti elanikest iga 90. täiskasvanu.

Seireuuringu juhi, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on viiruse levik endiselt laialdane ja Ida-Virumaal on nakatunud iga 20. elanik, kuid sellegipoolest on Tallinnas ja Ida-Virumaal näha stabiliseerumise märke. Samal ajal tuleb kõikjal suhtuda ettevaatusabinõudesse väga tõsiselt, sest näiteks mitmes Lõuna-Eesti piirkonnas on viiruse levimus kasvanud. „Võime siiski öelda, et 24. novembril kehtestatud üldine maskikandmiskohustus on hakanud mõju avaldama. See annab julgust, et reegleid järgides saame haiguse pidama,” ütles Kalda.

Teadlastele teeb aga muret, et üle pooled kergete haigustunnustega nakatunud ei kahtlusta endal koroonaviirust ega järgi seetõttu ka vastavaid piiranguid. „Arvestades viiruse laialdast levikut Eestis ja haiglate ülekoormust, on äärmiselt oluline, et inimesed läheksid ka pisemate haigustunnuste korral testima, püsiksid kodus ja kasutaksid telefonides HOIA rakendust, mis teavitab kokkupuutest koroonahaigega,” rõhutas Kalda. „Mida vähem on inimeste vahel lähikontakte ja mida varem nakatunuga kokkupuutest teada saadakse, seda paremini õnnestub viiruse levikut pidurdada,” sõnas ta.

Seotud lood:

Lähikontaktidest hoidumine on tõhusaim viis viiruse leviku pidurdamiseks

Uuringust ilmnes, et maskikandmiskohustust täidab pea 95% küsitletuid. Suurenenud on ka ohutu vahemaa järgimine. Endiselt on aga levinud nooremate täiskasvanute kohtumine väiksemates seltskondades. Füüsilisi kohtumisi väldivad praegu pooled küsitletud. Kevadise eriolukorra ajal tegi seda kolmveerand uuringus osalenuid. „See on meie igapäevases käitumises väga oluline valik, mille mõjul on võimalik nakatumiskõvera tõusu takistada ilma, et peaks ametlikke lisameetmeid rakendama,” selgitas Kalda.

„Kutsun kõiki üles saabuvate pühade ajal tähelepanelikkusele enda ja teiste suhtes. Kui piirame oma lähikontakte, haigustunnustega püsime kodus ja kanname avalikes kohtades maski, on lootus, et pärast pühi saavad lapsed taas kooli minna, haiglad tulevad toime ja enam karmimaid piiranguid kehtestama ei pea,” ütles Kalda.

Detsembri keskel kehtestatud lisapiirangute mõju saame tema sõnul hinnata paari nädala pärast, kui algab seireuuringu järgmine etapp.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu ülikooli meeskond, kus on liikmeid viiest instituudist, koostöös Synlabi ja Kantar Emoriga.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köhapalavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!