Ta viitab, et tänavu 15. märtsini kehtis inimgeeniuuringute seaduse redaktsioon, mille järgi pidi andma Eesti geenivaramu töötlemisele hinnangu eetikakomitee, mille moodustamise õigus ja kohustus oli Tartu Ülikoolil. "Seda ülesannet täitis Tartu Ülikooli inimgeeniuuringute eetika komitee. 15. märtsil 2019 jõustus inimgeeniuuringute seaduse muudatus, millega muudeti seadust selliselt, et geenivaramu töötlemisele hinnangut andva uuringueetika komitee moodustamise õigus ja kohustus läks üle sotsiaalministrile," märgib ta ja lisab, et sotsiaalminister ei ole oma seadusest tulenevat kohustust tänaseks täitnud. "Selle tulemuseks on olukord, kus Eesti riigis ei ole eetikakomiteed, millel oleks pädevus Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu tehtavate projektide kohta hinnangut anda. Sotsiaalminister ei ole uuringueetika komiteed moodustanud vaatamata sellele, et Tartu Ülikool on seda kohustust ministeeriumile korduvalt meelde tuletanud ja selgitanud, et eetikakomitee puudumine halvab Eesti geenivaramu tegevuse."

Rektor toob välja, et Tartu Ülikooli senat peab oma kohuseks sotsiaalministri tähelepanu juhtida asjaolule, et seadusest tulenev volitus uuringueetika komitee moodustada paneb ministeeriumile kohustuse see komitee kõige kiiremas korras moodustada. "Eesti riik on varasemalt Eesti geenivaramu arendamise prioriteediks seadnud, sh investeerinud märkimisväärse rahasumma geeniandmete kogumiseks ning peaks olema otseselt huvitatud kogutud andmete väärindamisest ning geenivaramu rahvusvahelise teadusvõimekuse tõstmisest," viitab ta. "Eesti geenivaramu andmete kasutamine teadustöös on aegkriitiline, teadusprojektides osalemise takistused võivad oluliselt kahjustada geenivaramu rahvusvahelist konkurentsivõimet. Komitee puudumine takistab otseselt Eesti geenivaramu ja ka teiste inimgeeniuuringutega tegelevate asutuste teadustööd ning rahvusvaheliste koostööprojektide täitmist. See võib kahjustada Eesti riigi mainet ennustamatul määral."

Asser ütleb, et Tartu Ülikooli senat palub tungivalt, et sotsiaalminister täidaks kõige kiiremas korras talle seadusega pandud kohustuse moodustada Eesti geenivaramu töötlemisele hinnangut andev uuringueetika komitee.

Tanel Kiik sõnab Delfile, et nii eelmine kui praegune valitsus on järjepidevalt investeerinud nii geenivaramusse, personaalmeditsiini arendamisse kui tervisevaldkonna teadustöösse laiemalt miljoneid eurosid. "Kahte nõukogu ühendava uuringueetika komitee moodustamine on lõpusirgel. Vastav sotsiaalministri määrus on 24. septembri seisuga vastu võetud ja eelmisel nädalal ka Riigi Teatajas avaldatud. Määrusega ühendati seni sotsiaalministeeriumi valdkonnas tegutsenud kahe nõuandva kogu – uuringueetika komitee ning bioeetika ja inimuuringute nõukogu – tegevus ning loodi Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu. Läbirääkimised uuringueetika komitee liikmete ja juhi leidmiseks on võtnud aega, viimased nõusolekud nõukogu töös osalemiseks laekusid alles sel nädalal. Sellest tulenevalt on võimalik allkirjastada käskkiri viidatud määruse alusel nõukogu koosseisu määramiseks algaval nädalal."