„Viimaste nädalate COVID-19 pandeemia olukord on hullem kui kunagi varem. Igapäevaselt lisandub suurel hulgal viirusesse nakatunuid, enim alla 50-aastaste elanike seas. Ühtlasi kasvab järjest haiglaravi vajavate patsientide arv,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf.

Kui Eesti nakatumiskordaja ei muutu, on oodata märtsi keskel ligi 2000 nakatunu lisandumist päevas. „See omakorda seab veel suurema surve alla haiglad. Selleks et tagada erakorraline abi ja COVID-19 patsientide ravi ning selleks vajalik personal, tuleb paraku ravitööd piirata. Piiramine tähendab seda, et vähendame plaanilist statsionaarset kirurgilist tööd kuni 50% ulatuses, et vabastada anesteesiapersonal, õed ja arstid, intensiivravi võimekuse tagamiseks,“ rõhutas professor Starkopf.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar toob välja, et muudatused ei puuduta plaanilist päevakirurgilist ravi. „Senise plaanilise töökorralduse alusel saavad samuti jätkata L. Puusepa 8 majast eraldi asetsevad kliinikud. Ühtlasi oleme võtnud eesmärgiks tagada ambulatoorsete vastuvõttude jätkumise, välja arvatud juhtudel, kui vastuvõttude personal on kaasatud COVID-19 osakondade mehitamisesse,“ rääkis dr Kotsar.

Plaanilise statsionaarise kirurgilise ravi edasi lükkumisel võtavad kliinikumi töötajad ise patsientidega ühendust. Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisijuhtimismeeskond palub inimestel suhtuda piirangutesse tõsiselt – igaühe panus piirangutest kinnipidamisel on äärmiselt oluline ning määrab nakatunute ja haiglaravi vajavate inimeste kasvu pidurdumise.