"Raamatute väljaarvamiseks raamatukogu kogudest on erinevad põhjused: väljaanded on lagunenud, määrdunud või katki, neid on oma ajal hangitud liiga palju ja kasutus puudub või on nad sisult vananenud. Ka annetatud raamatute hulgast ei võeta vastu kõiki väljaandeid. See lepitakse annetajaga alati eraldi kokku," selgitas Pai Delfile, miks raamatukogu kümneid raamatuid konteinerisse viskab, nagu kirjeldas eile Mihhail Lotman oma blogis.

Ära visatakse kehvas seisus raamatud
Raamatukogule mittevajalikke raamatuid pakutakse Pai sõnul teistele raamatukogudele, Eesti hoiuraamatukokku, pannakse müüki, jagatakse tasuta. "Enne remondi algust korraldati mitmeid suuri raamatumüüke ja tasuta jagamisi. Paraku mida aeg edasi, seda vähem on inimestel huvi paberraamatu vastu ja kahjuks tuleb need sel juhul taaskasutusse saata," rääkis Pai.

Praegu mahakandmisele määratud raamatud on direktori sõnul põhiliselt vahetusfondi kehvas seisukorras väljaanded. "Vahetusfondi suunati alates nõukogude ajast need raamatud, mis olid juba kogus olemas ja paljud neist defektsed. Sajad kastitäied üleliigseid raamatuid lähevad aja jooksul raamatukogu e-poes müüki. Jätkub kindlasti ka tasuta jagamine. Hetkel on remondi tingimustes see keerukas, sest pole õiget kohta, kuid oleme seda teinud nii Liivi tänava pop-up raamatukogus kui ka Struve tn tagaukse juures".

Pai sõnul on ära visatud raamatute hulgas ka selliseid õpikuid, mille kohta õppejõud lausa ütlevad, et neid ei tohi saali välja panna, et seal on juba valeinfo.

"Lugupeetud professor Lotmani blogis mainitud Otto Roquette väljaanne ei olnud ainuke ja see on raamatukogus kahes erinevad trükis olemas. Kahjuks kõik vanemad kogud ei kajastu veel e-kataloogis ESTER, neid saab vaadata digiteeritud kataloogist EMIL," lisas Pai.

Mahakandmine käib Pai sõnul vajadust ja võimalust mööda. 2015. aastal kustutati 14 733 eksemplari, 2016. aastal 14 315. Eelmise aasta arv on suurem seoses topelteksemplare sisaldanud vahetuskogu läbitöötamisega.

"Ülikooli raamatukogus ei langetata mahakandmise otsuseid kergekäeliselt. Peetakse nõu erialareferentide, komplekteerijate ja sageli ka ülikooli õppejõududega. Valikute tegemine on hästi raske, kuid see on raamatukogu igapäevane töö," lisas Pai.

Lotman: raamatud visatakse lihtsalt prügimäele
Professor Mihhail Lotman kirjutas eile oma blogis, et TÜ raamatukogu viskab massiliselt raamatuid prügimäele. "Ei oleks arvanud, et hakkan veel vanast peast prükkariks, aga võtsin raamatukogutöötaja lahkel loal mõned prügisse määratud raamatud ja mõned isegi otse prügikastist," sõnab Lotman.

"TÜ raamatukogu on juba kuid (alates möödunud aasta juuni lõpust) olnud suletud. Mis on korvamatu kahju Eesti teadus-, haridus- ja kultuurielule. Ülikool ilma raamatukoguta on nonsenss. Ei saa siiski öelda, et raamatukogu üldse ei funktsioneeriks: on avatud pop-up lugemissaalid, kus on võimalik kasutada mõningaid raamatuid. Põhilistest fondidest aga raamatuid kätte ei saa. Samas on aga käimas vilgas fondide tühjendamine. Ei, raamatuid ei põletata, ei hakita, ei uputata jõkke. Need lihtsalt visatakse prügimäele," kirjutab Lotman oma blogis.

"Eriti valus oli näha 19. sajandi väljaandeid, mis pudenesid koost, nii et kaaned eraldusid sisust. Küsisin raamatukogu töötajalt, miks nii tehakse, ning ta vastas, et need on kõik duplikaadid ja fondidesse on jäänud mitu eksemplari. Korjasin prooviks ühed kaaned raamatult, mida isegi oleksin tahtnud lugeda: "Geschichte der Deutschen Dichtung. Von den ältesten Denkmälern bis auf die Neuzeit." Autoriks on omal ajal tuntud kirjanik Otto Roquette, kes andis omapärase ülevaate ka saksa luule ajaloost. Kahjuks ühtegi eksamplari sellest raamatust Tartus enam ei ole.