Tartu Ülikool kaebab Narva kohtusse

Kuigi Tartu ülikooli Narva kolledži uus õppehoone jääb suure tõenäosusega raekoja kõrvale linnavõimude vastuseisu tõttu ehitamata, loodavad konflikti osapooled vähemasti kohtukulli ees iga hinnaga õigust saada.

“See on nüüd küll rekord! Nii palju pole siin keegi varem küsinud,” tõdes Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik Ülle Polluks eile, kui kolledžihoone kohtuvaidluse osapoolte esindajad oma kohtukulud esitanud olid, kirjutab Põhjarannik.

Tartu ülikooli õigusabi kulud selles kohtuloos ulatuvad ligemale 200 000 kroonini, Narva linn on toime tulnud pisut enam kui 73 000 krooniga.

Advokaatidele rohkesti tööd pakkuvas keerukas kohtuloos soovib ülikool vaidlustada linnavalitsuse otsuse keelduda uuele õppehoonele ehitusloa väljastamisest, mistõttu pole siiani õnnestunud alustada juba tänavu valmima pidanud hoone ehitamist.

Linnavolikogu kiitis 2006. aasta märtsis projekteerimiskonkursi võitnud projekti “Vihm” ja õppehoone ehitamise raekoja platsi äärde heaks. Ent ehitusluba linnavalitsus hiljem ei andnud, leides, et kavandatav hoone asukoht pole sobiv, sest selle ehitamise korral pole tulevikus enam võimalik taastada ajaloolist börsihoonet.

Kohtunik Ülle Polluksi katsed viia osapooli kompromissini, jäid viljatuks. Tartu ülikooli kohtus esindanud vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper ütles, et ülikool ei taha loobuda kavatsusest ehitada uus õppehoone just raekoja kõrval olevale talle kuuluvale maatükile.

Ta lisas, et mõte taastada endisel kujul Narva vanalinn on iseenenesest väga ilus ja meeldib ilmselt Narva valijatele, kuid selle mõtte realiseerimine on ebareaalne. “Tartu ülikooli tahab ehitada sellele kohale väärikat hoonet, mida oleks võimalik ka tänapäeval kasutada, ja me eeldame, et linnavalitsus aitab igati kaasa sellise sotsiaalobjekti rajamisele,” märkis Uuetoa-Tepper.

Hoolimata sellest, millise otsuse halduskohus 30. novembril teeb, on õppehoone ehituse alustamine pikaks veninud vaidluse tõttu muutunud küsitavaks. Ehituseks oli juba eraldatud Euroopa Liidult ligemale 40 miljonit, millele riigeelarvest lisati veel 9 miljonit krooni. “See raha on jäädavalt läinud,” tõdes eilsel kohtuistungil Kristina Uuetoa-Tepper.