Tartu teadlased tegid valguse uurimisel olulise läbimurde

Tartu Ülikooli noored teadlased jõudsid silmapaistva optikasaavutuseni, mõõtes esimestena maailmas erilise kujuga ülilühikese valgusvihu, mis on ruumiliselt õhem seebimulli kilest ja mille kestus on sama lühike kui näiteks üks sekund võrreldes 10 000 aastaga.

Ülikooli füüsikainstituudi professori Peeter Saari töörühma doktorantide Heli Valtna-Lukneri ja Peeter Piksarve ning teise aasta magistranti Madis Lõhmuse unikaalne eksperiment seisnes selles, et mõõdeti ära ülilühikese valgusvihu kestvus ja näidati, kuidas saab valgus varju taha, vahendavad ERR Uudised “Aktuaalset kaamerat”.

Kui tartlaste mõõdetud laine kestaks sama pikalt kui välklambi sähvatus, siis välklambi sähvatus oleks 10 aasta pikkune. Kuid nagu juba öeldud, oli Eesti noorte teadlaste eksperiment unikaalne veel ühe olulise asja pärast.

“Selle eksperimendi tulemusena me nägime, kuidasmoodi tekib varju taha ere valgustäpp,” selgitas Helina Valtna-Lukner.

Takistuse servadelt tulevad lained liituvad optilise telje peal, kuhu tekib intensiivne valgustäpp, mis levides püüab kinni algse valgusvihu ehk teisisõnu liigub kiiremini valguse kiirusest.

Ameerika Ühendriikides Atlantas läbi viidud eksperiment üle valguse kiiruse leviva laine mõõtmisest oli sedavõrd oluline, et mahtus ülemaailmse levikuga ajakirja Optics&Photonic News, kus kõigest 28 tööd võtavad kokku aasta saavutused optika vallas.