Tartu part viidi keelust hoolimata koos pesaga lillekastist minema
Täna öösel on veel teadmata asjaoludel ära viidud Tartu kesklinna McDonaldsi ees lillekastis pesitsenud emapart koos pesaga. Asja uurib keskkonnainspektsioon.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütleb, et kõik asjaolud viitavad, et eesmärk ise polnud teha kurja, vaid viia part varjulisemasse kohta. „Mõnele inimesele ilmselt tundus, et see on liialt avalik koht ja part ei saa seal hakkama ja igaks juhuks tuleks sealt ära toimetada, kuigi part on seal eelneval kolmel aastal toimetanud ja pole probleemi olnud.” Kaasa on viidud nii pesamaterjal kui munad. „Kohapeal pole näha ei munakoori, katkiseid mune ega sulgi – kõik on kenasti kokku korjatud ja kaasa viidud, mis viitab professionaalsele tegutsemisele.”
Samas rõhutab Rakko, et olgu pardiröövija enda kavatsused head või kurjad, oli tegu pahatahtlik igal juhul. „See, mida ta tegi, oli kindlasti halb. Seda ei oodanud part, ühiskond, keskkonnaamet. Kui part tahtis seal olla, siis part oleks pidanud seal olema. Inimene, kes pardi sealt ära viis, tegi seda kindlasti vastu pardi tahtmist vägivaldselt.”
Samuti oli tegu ebaseaduslik, mistap uurib asjaolusid keskkonnainspektsioon.
Suure tõenäosusega tähendab pesa minemaviimine, et pardiema loobub munadest ja pesakond hukkub. "Ta ei hakka uues kohas niimoodi pesitsema. Ta on ühte kohta oma pesa teinud ja kui teda vahepeal häiritakse, siis tõenäoliselt jätab ta pesa maha,” nendib Rakko.
Mitmendat aastat lillekastis
Esmaspäeval andis keskkonnaamet teada, et juba mitmendat aastat pesitseb taas Tartu kesklinna McDonald’si ees lillekastis sinikael-part, kes on alustanud haudumisega. Amet tuletas meelde, et linnule meeldib seal pesitseda ning palus inimestel teda mitte tülitada ega toita.
Kuna paljud inimesed tundsid siiski muret, kas emaparti tuleks ehk toitmisega aidata, kuna isaparti läheduses pole, tegi keskkonnaamet eile Facebooki uue postituse. „Looduslike partide isalind haudumisest ja poegade eest hoolitsemisest osa ei võta,” selgitas amet. „Haudeperioodil käib emalind pesalt ära haruharva ja valib selleks sobivaima momendi, kattes munad pesalt lahkumise ajaks pesamaterjaliga.”
Keskkonnaamet tuletas meelde, et paraku on mitu loodusehuvilist üritanud varem linnas hauduvaid linde koos pesa ja munadega nende arvates sobivamasse kohta ümber tõsta. „Kahjuks pea alati sellised katsed ebaõnnestuvad, sest emalind ei võta uut asukohta omaks ja hülgab munadega pesa üsna kergesti.
Ka mullu lõppes inimeste sekkumine sama pardi jaoks kurvalt. „Eelmisel aastal lubati pardil vähemalt lõpuni haududa ja siis otsustasid pardipere võtta kaasa loomaaktivistid, kes tahavad tegeleda loomade kaitsmisega,” räägib Aimar Rakko. „Nad ei usaldanud pardiema, kes oleks oma poegadega lihtsalt 250 meetri kaugusele jõkke jalutanud.” Nimelt hülgab part üsna kiirelt pärast poegade koorumist pesa ja läheb vee äärde elama. Kolm poega said inimeste tegevuse tõttu selliselt kannatada, et oma loomulikku elu nad enam jätkata ei saanudki.
Keskkonnaameti hoiatustest hoolimata oligi reede hommikul part koos pesaga lillekastist minema viidud. Keskkonnaamet tuletab meelde, et inimese igasugust sekkumist looduslike lindude pesitsemisesse, sealhulgas ümber tõstmist või poegade kinni püüdmist, käsitletakse pesitsuse tahtliku häirimisena. Viimane on looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 prim 1 alusel keelatud, vajadusel karistatakse seda tegu täie rangusega.
Rakko sõnul kipuvad inimesed üha enam metsloomi üleabistama. „Kiputakse inimeste empaatiat üle kandma loodusele ja arvatakse, et kui loomapoeg on hetkel ilma vanemata, siis ta kindlasti vajab abi või kohe hukkub. Tavaliselt see nii ei ole. Loomapoeg jäetakse ikka mingiks ajaks vanemliku järelevalveta, sest vanem peab minema toitu otsima ja poeg kakerdabki omatahtsi,” selgitab ta. „Selleks ei pea looma ära korjama! Kõige sagedamini tuuakse meile kitsetallesid ja jänesepoegasid, kes jäetaksegi mõneks hetkeks üksinda, sest ema läheb vahepeal sööma või peibutab kiskjat eemale, et see tema poega ära ei võtaks. Meie läheme siis kõrvalt, võtame poja krõpsti kaasa ja viime minema – tegeleme loomarööviga. See on kõige tavalisem loomakaitsjate tegevus – lapserööv.”
