"Kuuldes soomlaste vastavast soovist, teatasin Helsingi kultuurijuhile, et põhjanaabrid võiks kaaluda Tartu 3,5 meetri kõrguse ja 3,5 tonni raskuse kuju võimalikku sobivust," ütles Tartu abilinnapea Hannes Astok kolmapäeval BNS-ile.
Astoki sõnul on soomlastel mingisugune kivist raiutud Lenini kuju juba küll olemas, ent Soome pool lubas ka tartlaste pakutud variandi teatavaks võtta ning Tartu pronksist Leninist ka kunstimuuseumi kui idee autorit teavitada.
"Meie võiksime kuju Helsingile isegi kinkida, kuna tulenevalt vastava muuseumi puudumisest poleks Tartul Leniniga midagi peale hakata," märkis Astok.
Praegu Tähe tänaval linnale kuuluval maa-alal paikneva proletariaadi juhi kuju võimaliku kinkimise korral soomlastele on Astoki sõnul vaja ka riigi luba, kuna ausammas kuulub riigi kunstivarade registrisse.
"Ma usun, et Helsingi kui Euroopa 2000. aasta kultuuripealinna staatust arvestades võiks taoline otsus tulla üsna kergelt," märkis ta.
Esimest korda üritas Tartu linnavalitsus Leninist lahti saada 1997. aasta detsembris, ent ostjate huvi 199.000-kroonise alghinnaga kuju vastu oli leige.
Ausamba vastu on varem huvi tundnud nii Otepääl asuv Punatähe kohvik kui ka Tamperes paiknev suurim tegutsev Lenini muuseum, kuid seni pole Tartu suutnud kuju maha müüa.
Helsingi linnavalitsus arutab esibolshevikule ausamba püstitamisega seotud küsimusi järgmisel esmaspäeval, kuid juba praegu on mõni volinik ja kommentaator idee maha laitnud.
Volinike vastuolude juured peituvad soomlaste häbitundes külma sõja aegse Nõukogude Liiduga flirtimise pärast.
Demonstreerimaks sooje sidemeid Moskvaga, rajas Soome Lenini muuseumi, mis sai üheks lüliks Nõukogude Liitu ja sotsialismimaid katvast võrgust. Erinevalt kõigist teistest asjaosalistest ei sulgenud Soome oma Lenini muuseumi külma sõja lõppedes.
