Kose-Mäo neljarajalise tee esimene osa Koselt-Võõbuni hakkab valmima. Ehituse järgmise etapi Võõbu-Mäo tahab maanteeamet panna hankesse veel selle aasta jooksul ja ehitada valmis 2022. aastaks.

Võõbu-Mäo lõigu eeldatav maksumus on 75 miljonit eurot. Probleem on aga selles, et riigi neljaks aastaks tehtavas eelarvestrateegias on selle jaoks ette nähtud vaid 52 miljonit eurot. Järgmisel aastal saab Kose-Mäo lõik küll peaaegu 16 miljonit, aga see kulub Kose-Võõbu lõigu viimaste arvete maksmiseks.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu sõnul on plaan puudujääv summa hankida ELi struktuurivahendite tulemusreservist. Struktuurivahendite tulemusreserv moodustab tema sõnul kuus protsenti Eestile 2014-2020 perioodiks eraldatud Euroopa Liidu struktuurivahendite rakenduskava mahust ehk 210 miljonit eurot.

Selle vahendeid saab kasutada valdkondades, mis on täitnud Euroopa Komisjoniga kokku lepitud tasemetel 2018. aasta lõpuks seatud vahe-eesmärgid. Ühtekuuluvusfondist rahastatava jätkusuutliku transpordi valdkonnast rahastatakse 2014-2020 perioodil muu hulgas maanteede ehitust, sadamate renoveerimist, ühistranspordipeatuste ühendusvõimaluste parandamist ja raudteelõikude rekonstrueerimist.

Tulemusreservist saab jätkusuutlikule transpordile eraldada 29,3 miljonit eurot. Valitsus tegi tänavu mais riigi eelarvestrateegia protsessis ettepaneku jätkusuutliku transpordi tulemusreservi kasutada Võõbu-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamiseks. Tulemusreservi kasutamise ettepanek on praegu Euroopa Komisjoniga läbirääkimisel, lõplikke otsuseid on oodata 2020. aasta jaanuari lõpuks.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd oli sellise lahenduse suhtes skeptiline. "See tulemusreserv on selline laskmata karu, kes veel metsas ringi jookseb, aga kelle nahka juba jagatakse," kommenteeris Sõerd.

"Ühtekuuluvuspoliitika vahehindamine olevat tehtud selle aasta algul. Hindajad arvasid, et töökorraldus vajaks veel parandamist ja tõhustamist ja et oleks vaja tõsta fondidest raha taotlejate teadlikkust ja taotlemisaktiivsust," kommenteeris Sõerd.

"Tallinn-Tartu maantee rahadega trikitamist on Jüri Ratase eelmine valitsus juba korra katsetanud. Nimelt 2017. aastal tuli idee, et eelmiste valitsuste poolt sinna planeeritud siseriiklikud rahad võiks välja võtta ja mujal toredamate asjade jaoks kasutada ning asendada
need eurorahadega. Plaan aga kukkus läbi, kuna eurorahad osutusid seal kasutuskõlbmatuks. Minister Aas lasi selle peale lahti hädakisa ja kurtis, et Euroopa liidust jäi saamata 66 miljonit eurot, kuhu tema peab nüüd raha asemele leidma," kritiseeris Sõerd valitsuse käitumist.

Ta oletas, et äkki minnakse nüüd uuele katsele ja üritatakse ikka veel osaliselt puuduolevat teederaha lappida tulemusreservist asjade soodsa arengu saada loodetava preemiarahaga.