Järgneb Tartu Kunstnike Liidu avalik kiri:

TÜ maaliosakonna sulgemise põhjustena välja toodud argumendid on segased (kuna Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri server on pidevalt suletud, ei ole võimalik akrediteeringu otsustele ligi pääseda) ja ei arvesta valdkondlikku eripära. Meedias domineerib põhjendusena maaliosakonna madal (õppe?)kvaliteet, mille kaudu ühtlasi nagu väidetaks, et lõpetajate tase on keskpärane. Võib teha päringu maaliosakonda lõpetajate nimekirjaga tutvumiseks, aga toon välja mõned näited: Peeter Allik, Imat Suumann, Albert Gulk, Priit Pajos, Rauno Thomas Moss. Valdkonnaga kas või kaude tuttav olev inimene ei söandaks viidata neile kui keskpärase kvaliteediga kunstnikele. Lisaks on viimastel aastatel maaliosakonna lõpetanud terve hulk andekaid noori kunstnikke, kes löövad lained nii Eestis kui ka piiri taga.

Samuti on kõik maaliosakonna õppejõud erinevate preemiatega pärjatud ja aktiivsed kunstnikud.

Osakonna kvaliteedi indikaatorina võib veel esile tuua nende näitusetegevuse: perioodil 2003-2010 korraldati 39 näitust, üle viie näituse aastas, mis on märkimisväärne tulemus.

TÜ maaliosakonna lõpetajate tööd on olulisel kohal nii Eesti kui Tartu Kunstimuuseumi kogudes, lisaks on nende töid mitmes erakogus.

TÜ maaliosakonna vilistlased on lisaks kunstitegevusele mõjutanud valdkonda ka läbi erinevate (sealhulgas omaalgatuslike) institutsioonide käivitamise ja kureerimise: Jane Remm: Kunstiteadlikkuse keskus (Sally stuudio); Kadi Kreis: Tartu Kunstikool; Evelyn Müürsepp: Mooste Külalisstuudio; Peeter Allik: projektiruum Ferrodrum.

Arvestades maaliosakonna lõpetanute panust ja rolli Eesti kunstiruumis on väide osakonna kvaliteedi keskpärasusest vastuvõetamatu solvang kogu Eesti kunstiruumile.

Pöördume vabariigi valituse poole üleskutsega pidada kinni oma lubadustest. Meeldetuletuseks esitame väljavõtte: „Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitsusliidu programmist“ alapealkirjaga “Haritud Eesti” (punkt 8, Tasuta ja tipptasemel kõrgharidus):

a.) seame kvaliteedi kõrghariduskorralduse läbivaks eesmärgiks. Soovime, et kõrghariduse kvaliteet oleks ühiskonna üldise tähelepanu ja avaliku debati keskmes, muuhulgas toimiks teadusuuringute kaudu Eesti haridusseisu järjepidev seire;

f.) säilitame riiklikud toetused väikestele humanitaarteaduslikele erialadele ülikoolides. Arvestame humanitaarteaduste, sealhulgas ka rahvusteaduste erilaadsusega.

Leiame, et EV Haridus- ja Teadusministeerium on kõrghariduse kvaliteedi meelevaldse tõlgendamisega läinud teravalt vastuollu alapunktiga a., ent veelgi hullemini alapunktiga f. See on sõnapidamatus kõige räigemal kujul, mis seab ohtu kogu Eesti kultuurielu, ning loob ohtliku pretsedendi väikeste humanitaarteaduslike osakondade sulgemiseks.

Tartu Ülikooli maaliosakond on tegutsenud üle 20 aasta (kui sisse arvestada tegutsemine ERKI osakonnana). See on ühele kunstiõpet andvale asutusele väga lühike aeg. Samas on selle ajaga suudetud ära teha suur töö ning kinnistatud oma koht Eesti kultuuriruumis. Sulgemisotsuse pragmaatilisest poolest — lootusest kokkuhoiule — võib aru saada. Kuid kas see õigustab säärast hoopi Eesti kunstile?