Tartu kõrgkoolide tudengiesindajad protestivad õppetoetuste vastu
Tartu ülikooli üliõpilasesinduse esimehe Erik Raudsepa sõnul on kavandatav seaduseelnõu väliselt ilus ja sisaldab rohkelt loosungeid, mis varjab tegelikku olukorda.
"Ühest küljest on kõrgharidusreform sisuliselt võtnud tudengilt võimaluse elatist teenida. Teisest küljest näitas viimane uuring, et täiskohaga käis tööl rohkem kui pool Eesti üliõpilastest. Kui siia lisada veel kavandatav õppetoetuste süsteem, siis on ilmselge, et paljudel enam õpinguteks raha ei jätku," lausus Raudsepp.
Eesti maaülikooli üliõpilasesinduse aseesimehe Andre Purreti hinnangul on õppetoetuste eelnõu puhul veel palju teadmatust.
"Uus õppetoetuste süsteem peaks leevendama neid valupunkte, mis tekivad läbimõtlemata vastuvõetud kõrgharidusreformi tulemusena. Samas pole ei maaülikooli ega ka teiste ülikoolide tudengitel aimu sellest, kuidas peaks tudeng ära elama antud toetussüsteemi järgides ning miks saab tulevikus õppetoetuseid vaid teatud osa sihtrühmast," teatas Purret.
Praxise 2010. aastal läbi viidud uuringu "Eesti üliõpilaste eluolu 2010" andmetel töötas toona toimetuleku eesmärgil 77 protsenti halva majandusliku olukorraga perest pärit üliõpilasi, keskmise majandusliku olukorra puhul oli see näitaja 62 protsenti ja hea majandusliku olukorra puhul 42 protsenti. Viimasena nimetatud töötasid peamiselt lisaraha teenimise ning kas erialase või üldise töökogemuse saamise eesmärgil.
"Töötamise põhjusena nimetavad tudengid käesoleva uuringu andmetel ülekaalukalt toimetulekut, see tähendab tööl käimata ei oleks neil võimalik ära elada. Muude põhjustena mainitakse vajadust lisaraha järele ning soovi saada erialast töökogemust," märkis Raudsepp.
Tartu kõrgkoolidest osalevad meeleavaldusel Tartu ülikool, Eesti maaülikool, Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti lennuakadeemia, Tartu kõrgem kunstikool, Tartu Teoloogia Akadeemia ning Tartu tervishoiu kõrgkool.
