Tartu juhid on hädas bürokraatia kasvuga

Tartu linnavalitsus on tänavu esimesel poolaastal võtnud vastu rohkem korraldusi kui terve eelmise aastaga, sest seadused koormavad omavalitsusorganeid ülesannetega, mida võiks lahendada hoopis ametnikud või osakonnad.

Tartu linnapea Andrus Ansipi sõnul ei näita korralduste hulga suurenemine mitte omavalitsuse tublidust, vaid bürokraatia kasvu, sest paljude otsuste puhul pole linnal tegelikku otsustamisvabadust, kirjutas Postimees.

Näiteks määras Tartu linnavalitsus teisipäeval hooldaja 140 inimesele. Et aga linnavalitsusel pole õigust hooldaja määramisest keelduda, kui kõik paberid on korras, jääb kohaliku omavalitsuse otsus täiesti formaalseks.

Nii ongi Tartu linnavalitsus pidanud selle aasta jooksul tegema otsuse juba umbes 2000 hooldaja määramiseks.

“Keskvalitsus alavääristab kohalikku omavalitsust, pannes talle selliseid ülesandeid,” leidis Ansip. “Kui räägitakse vähesest haldussuutlikkusest, peaks keskvalitsus vaatama, milleks ta kohustab omavalitsusi seda vähest haldussuutlikkust kasutama, kas mingi möga jaoks või sisuliste probleemidega tegelemiseks.”

Ansipi hinnangul jõuab linnasekretär Jüri Mölder ilmselt tänavu kirjutada alla umbes 70.000 dokumendile, mis teeb rohkem kui ühe allkirja kahe tartlase kohta.

“Õnneks on Jüri Mölder mõelnud välja üsna lühikese allkirja,” nentis abilinnapea Hannes Astok.

Ka väiksemad omavalitsused tunnistavad töökoormuse kasvu. Näiteks Lääne-Virumaal asuva Rakke abivallavanem Indrek Kõlu hinnangul on võrreldes eelmise aastaga tehtud kolmandiku kuni poole võrra rohkem otsuseid.

Saue vallasekretäri Virve Altuhova sõnul pole vallavalitsuse korralduste hulk võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud, kuid hooldajate määramine on toonud vallale tööd juurde.

Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna juhataja asetäitja Igor Ligema seevastu lausus, et omavalitsused pole kurtnud liigse ülesandekoorma pärast. Ka on tema sõnul raske määrata, kui palju kohustusi võib omavalitsusele panna, sest seaduse järgi peavad nad tegelema kõigi kohaliku elu küsimustega.

Seadus lubab volikogul delegeerida osa otsuste tegemise valla- või linnavalitsusele, kuid ei luba otsuste tegemist delegeerida veel allapoole, näiteks osakondadele. Mõne valla ja Tallinna linna puhul võib otsustamisõiguse anda osavallale või linnaosale.

Ansipi sõnul tuleks uute halduskaartide joonistamise asemel vaadata üle, millega kohalik omavalitsus tegelema peaks.

“Seadusandja näib arvavat, et kohalik omavalitsus on prügikast, kuhu võib panna ükskõik mida,” lausus Ansip. Tema sõnul on viimane näide selle kohta juuli algusest kehtiv loomakaitseseadus, mille järgi antakse halvasti koheldud loom üle linna- või vallavalitsusele, mis peab korraldama looma pidamise.

Ansip näeb lahendust delegatsiooninormi kirjutamises seadustesse: “Otsuse peaks tegema konkreetne ametnik, kes selle eest ka vastutab, mitte kollektiivne organ (linnavalitsus), kus vastutus hajub.”

Justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna ei pidanud õigeks otsustamise viimist osakondade tasandile, sest ametnikud ei kanna poliitilist vastutust. “Otsuseid teevad inimesed, kes on saanud selleks rahvalt mandaadi,” põhjendas Pärna.