Tartlaste suurimad jõulusoovid maandusid Soome metsas
Purgi leidsid mullu sügisel Roger Wide ja Anders Svennas metsatöid kaardistades. Töö käigus märkasid nad sadakond meetrit eemal olnud plastpurki, mille küljes olid õhupalliräbalad, kirjutab ajaleht Loviisan Sanomat.
Svennas ja Wide uurisid umbes poole meetri kõrgust purki lähemalt. Purgis olid valged paberilipikud, mis esialgu tundusid väärtusetuna. "Ilmnes aga, et lipikud olid kõike muud kui väärtusetud - igale paberitükile oli kirjutatud soov jõuluvanale ning väike joonistus. Suurem osa soovidest oli kirjutatud eesti keeles, aga oli ka venekeelseid jõulusoove."
Anders Svennas viis purgi oma ema Rea Svennase kätte, kelle kaudu jõudis see lõpuks Valko rahvaülikooli keeleõpetaja Jarmo Sihvonenini. Sihvonen hakkas uurima, kust purk pärit on ning võttis selleks appi oma kolleegi Viivi Tukia, kes oskas eesti keelt. Mõnel soovil oli all telefoninumber ning nii leidsidki nad üles Eestis elava Kristina Rudenko.
"Kristiina algul ei taibanud, millest jutt käib, aga siis tuli talle meelde üks jõulupidu, kus oli soovid kokku korjatud," rääkis Sihvonen.
Selgus, et soovipurk oli õhku lennutatud juba 2009. aasta lõpus Tartu Lõunakeskusest. Seal oli detsembris paar päeva võimalus kohtuda jõuluvanaga ning kirjutada talle oma kingisoov.
Tema sõnul pidi purk olema teele saadetud üsna suure kuumaõhupalliga. "Purk ise kaalub päris mitusada grammi ning teekond Soome kestis umbes 200 kilomeetrit. Sellise teekonna jaoks poleks väikesest pallist piisanud," rääkis Sihvonen.
Palli saatis teele ilmselt Lõunakeskus. "Me veel selgitame, kes palli õhku lennutas. Kui oleks tahtmist, võiksime mõelda, millise saadetise saaksime sel aastal jõuludeks neile tagasi saata."
Purgis oli umbes poolsada kingisoovi. Enamusel oli kirjas üks soov, mis alati ei olnudki konkreetne ese. Tihtipeale oli selleks kas unistus uuest töökohast või mõnus puhkusepäev liivarannal.
