Tarmo Miilits: Saksamaal võib joodik eluks ajaks juhiloast ilma jääda
Joobes juhtimisega vahele jäänud inimeste distsiplineerimiseks mõeldud alkolukud on juba üle kümne aasta kasutusel Rootsis, Soomes, Belgias ja Hollandis, 2013.aasta maikuust plaanib seda teed minna ka Saksamaa.
Eesti liiklusjuhid seavad seda süsteemi samuti eeskujuks, kuid lähitulevikus selle rakendamist veel ette näha ei ole, sest süsteem, mis ei lase autot joobes juhil käivitada, on liiga kallis ja kulud tuleb inimesel endal kanda.
Schuberti sõnul plaanitakse Saksamaal vaadata iga rikkumist eraldi ning vastavalt raskusastmele hakata rikkujat psühholoogide ja terapeutide abiga "õigele teele juhtima".
"Kui ei anta teadmisi, siis ei saa ka hoiakuid muuta - inimesed peavad õppima läbi eneseanalüüsi oma hoiakuid muutma," ütles Saksamaa liikluspsühholoogide liidu president professor Wolfgang Schubert Tallinnas toimunud loengul "Joobes juhtimine. Sanktsioonid ja rehabilitatsioon EL näitel."
Iga juhtumit vaadeldakse eraldi
"Väikse rikkumisega inimest pole mõtet panna samasse loengusse paadunud alkohoolikutega. Alko-, narko ja muude rikkumistega juhtumitega seotud inimestele tuleks teha eraldi loengud," ütles Schubert, kelle sõnul on Saksamaal järjest enam just narkojoobes tehtud liiklusrikkumisi.
Väga rangelt on reguleeritud ka ettekirjutused arstidele ja toksikoloogidele, kes aitavad otsustada, kas ja millal peaks inimesele juhtimisõiguse tagasi andma ning kui suur on tõenäosus, et vahele jäänud juht uuesti joobes olekus rooli istub.
"Kui inimene tahab lube tagasi saada, siis kohustust kontrolli läbida tal ei ole, aga kui ta kontrolli ei läbi, siis luba tagasi ei saa. Vaat selline demokraatlik lähenemine," muigas professor.
Professori sõnul võib osa liiklushuligaane liigitada lausa sotsiopaatideks, kes ei konfronteeru ainult liiklusseadusega, vaid kõigega, mis nende ümber. "Selliste orgaaniliste kahjustuste puhul ei aita loengud, siis on vaja meditsiinilist abi. Enne kursusele saatmist tuleb aga probleem selgeks teha."
Schuberti sõnul on riike, kus väidetakse, et psühholoogilisel sekkumisel ei ole liiklushuligaanidele mingit mõju mõju. "Meie tahamegi oma projektiga uurida, kas on ikka on nii ning millised on kõige efektiivsemad meetodid olukorra parandamiseks," ütles professor.
Projekt läheb maksma 1,3 miljonit eurot, viis aastat kestva projekti algusajaks on plaanitud 2013. aasta maikuu.
Eestis tegeletakse vaid karistamisega
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitse alal Tarmo Miilits ütles Delfile, et Saksamaa süsteemsest ja teaduspõhisest lähenemisest tasub eeskuju võtta ning Eestis oleks lausa hädavajalik luua süsteem, kus raske liiklusrikkumisega vahele jäänud isikukud läbiksid kohustusliku koolituse.
"Täna tegeletakse Eestis eelkõige karistamisega, kasvatusmeetodite osas on meil kõvasti arenguruumi. Rikkujad saadakse kätte, ei tegeleta probleemi algallikaga – miks inimene istus joobes autorooli või ületas kiirust. Vaja oleks tugirühmi, koolitusi, programme jne," arutles Miilits.
Tema sõnul võiks olla maanteeameti juures grupp inimesi, kes otsustab, millised tingimused peaks eksinud juht täitma, et juhtimisõigus tagasi saada.
„Eeskuju tasub võtta Saksamaa süsteemsest lähenemisest, kus antakse rikkujale võimalus paraneda. Teisalt on võimalus alkohoolikutelt või narkosõltlastelt võtta load ära eluks ajaks. Eestis saavad ka alkohoolikud hiljemalt kahe aastaga loa tagasi," rääkis Miilits.
Alkoluku süsteemiga liitunud kannavad Miilitsa sõnul küll ise kulud, kuid boonuseks on see, et rikkujad saavad kohtu kaudu juhtimisõiguse varem tagasi. „Näiteks Soomes on kõikidel bussidel, kes veavad inimesi või ohtlikke veoseid, alkolukud peal. See on ju ka tööandja huvi, et keegi ei satuks joobes oleksus autorooli," rääkis Miilits.
Alkoholijoobes juhtimine Miilitsa sõnul viimastel aastatel Eestis sagenenud ei ole, kuid sarnaselt muule Euroopale on sagenenud narkojoobes juhtimine.
