Tarmo Miilits: politseinikud on eksimuste suhtes rohkem valvel, sest peavad arvestama ka vigadeotsijatega

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juht Tarmo Miilits leiab, et kindlasti ei saa igale liiklustrahvile midagi ette heita ja kuna politseinikud peavad arvestama ka vigadeotsijatega, on nad ka vormiliste eksimuste suhtes rohkem valvel.

„Eelmisel aastal registreeris politsei üle 200 000 väärteo. Kohtus vaidlustati umbes 1600 väärteootsust. Seejuures ei lõppenud sugugi mitte kõik kohtuskäimised kaebajale positiivse otsusega,” ütles Miilits. „Sageli on vaidlustamise põhjus mitte otsuse tühistamise taotlemine, vaid karistuse vähendamine või juhtimisõiguse ära võtmise üle vaatamine.”

„Väide, et igale liiklustrahvile oleks midagi ette heita, kindlasti paika ei pea,” kinnitas Miilits kommenteerides liiklusjurist Indrek Sirgi sõnu, et enam-vähem iga liiklustrahvi puhul saab politseile midagi ette heita, kuigi iga etteheide ei pruugi kohe trahvi ebaseaduslikuks muuta.

„Samas on kaitsja üks taktikaid just menetlusvigade otsimine. Küll on selge, et mida keerulisem on menetluse vormiline külg, seda suurema kindlusega võib kaitsja öelda, et „küll midagi ikka leiab”. Samas hoiab kuklateadmine, et vigadeotsijad on olemas, politseinikud ka vormiliste eksimuste suhtes rohkem valvel,” usub Miilits.

Indrek Sirk ütles ka, et tema poole pöördutakse pigem selliste politseinike otsustega, kes trahvi tagamaid lahti ei seleta. „Oma otsust peab politseinik inimesele kindlasti selgitama,” on Miilits ühelt poolt nõus.

„Liiklusrikkumisega seotud ohtude ebapiisav selgitamine ei kajastu siiski mitte niivõrd kohtusse pöördumiste arvus, vaid karistuse mõjus,” leiab Miilits teisalt. „Kui inimene ohtudest aru ei saa, siis ta suure tõenäosusega ka oma käitumist ei muuda ning karistuse eesmärk jääb saavutamata.”