Sellises vanuses käitutaksegi riskialtimalt ja kui inimene ka individuaalselt on riskialtim, siis autokoolis saab teha vastava isiksusetesti, mille järel ta teab, et ta on riskialtim, et samas vanuses sõbrad tõstavad kordades ta riskitaset, teab, et kui ta nädalalõppudel on väsinuna väljas, kui alkohol juurde panna, siis kui suur tõenäosus on tal avariisse sattuda. Et see tal kuklasse koputaks. Seda testi saab loomulikult teha vaid spetsialist, mitte tavaline autokooliõpetaja. Kui inimene teab, siis ta oskab ennast hoida, sest ka enesealalhoiurefleks on sünniga kaasa antud.
Kas need isiksusetestid peaks autokooli sisse viima?
Kindlasti võiks kaaluda. Selliseid teste ei pea alati tegema autokoolis. Neid teste võib teha ka näiteks gümnaasiumi mingi tunni osana ja sealt viiakse nurgad kokku ka liiklusohutusega. Siis ta teab, et on üldse riskialtim, meeldivad hasartsed, riskantsemad spordialad, nagu ralli, teab, et käivad kaasas sellised riskid, ta ületab oma piire. Teab, et ta adrenaliinivajadus on suurem ja seda peaks välja elama ohututes kohtades. Seda võiks enne autokooli teha, riskialdis käitumine võib tulla välja muu liiklejana, näiteks jalgratta või mopeediga liigeldes, mootorrattast ja sõiduautost rääkimata. Neid põhitõdesid, mis noorte meeste riskikäitumist mõjutavad, võiks kindlasti rääkida ja miks mitte juba gümnaasiumis, tehes seoses liiklusohutusega. Kindlasti ka autokoolis.
Kas näiteks politsei peaks oma tegevuses noorte meestega seoses nende riskidega arvestama?
Ka mu uuringu ettepanekute seas oli liiklusjärelvalve planeerimine. Teie käest kuulsin praegu, et teda kontrolliti öö jooksul kontrolliti korduvalt. Seega kontrolliti õiget sihtgruppi. Politsei peakski öösel kontrollima eelkõige selliseid noori mehi ja meestekampasid, kes autodega ringi liiguvad, need on kindlasti teiste liiklejatega võrreldes kõrgema riskiga. Liiklusjärelvalve planeerimine – et näidata ennast juba ennem ööklubi juures, enne kui ööklubi kinni pannakse, et sellist riskialtilt käituvat sihtgruppi kontrollida.