Tarmo Miilits: kõikjal maailmas käituvad noored mehed liikluses teistest riskantsemalt

 (107)
Tarmo Miilits
Tarmo MiilitsFoto: Andres Putting

Noored mehed vanuses 17-25 on liikluses kõige riskialtim grupp, rääkis politseis pikka aega liiklusjärelvalvega tegelenud Tarmo Miilits. Kuna ta pole eilse, Läänemaal neli elu nõudnud liiklusõnnetuse asjaoludega kursis, ei soovinud ta anda hinnangut konkreetsele liiklusõnnetusele, vaid rääkis üldiselt, millised tegurid aitavad õnnetuste tekkele kaasa.

Mis põhjustab nii raskeid liiklusõnnetusi?

Liiklusõnnetused tekivad tavaliselt mitme asja koosmõjul. Kõige enam on kinni inimteguris. Üks põhjuseid võivad olla ka tee, mootorsõiduki tehniline seisund, aga kõige suurem osa on inimteguril, inimese käitumises.

Antud juhtumi puhul ütles politsei, et autojuhil oli varem korduvalt liiklusrikkumisi kirjas. Kas pidevalt eeskirjade rikkuja puhul on ka suurem tõenäosus, et ühel päeval tuleb traagiline liiklusõnnetus?

Noorte juhtide liikluskäitumisest kaitsesin paar aastat tagasi sisekaitseakadeemias oma magistritöö. Sellest selgus, et üle maailma on nad ühelaadsed, ei saa öelda, et Eestis käituksid noored juhid teistmoodi kui kusagil mujal Euroopa riikides. Hästi palju käitumine seotud ealiste ja kindlasti ka individuaalsete iseärasustega.

Uurimistööst tuli veel välja, et noored mehed (reeglina vanuses 17-25) käituvad liikluses oluliselt riskialtimalt kui noored naised. Nende liikluskäitumise risk on oluliselt kõrgem tulenevalt puhtalt ealistest ja individuaalsetest iseärasustest. Osad inimesed on oma hoiakutelt rohkem elualalhoidvad, osa rohkem riskialtimad, inimeste temperament on erinev, need on individuaalsed erinevused.

Seotud lood:

Kui panna kõik mehed ja naised ühte patta, siis mehed käituvad oluliselt riskialtimalt kui naised ja meeste risk on kõige kõrgem vanuses 17-25. Teiseks näitavad uuringud üle maailma, et kõige kõrgem on risk noortel meestel, kes on isikliku auto omanikud. Millegipärast tõstab isiklik auto riskikäitumist, sest kui on vanemate auto, siis alateadlikult liigeldakse natuke elualalhoidlikumalt. Liiklusriski tõstavad alati kaasreisijad.

Uuringud on näidanud, et meestel tõstavad liiklusriski samas vanuses meeskaasreisijad. Kui poiss sõidab noorikuga, käitub ta reeglina oluliselt alalhoidlikumalt, ta ei riski nii palju, ei taha esineda. Esineda tahetakse reeglina sõprade ehk samas vanuses meeste ees, kes tõstavad liiklusriski, kui ka nemad on autos. Kindlasti pime aeg ja nädalalõpud. Need on unikaalsed, üle maailma sellele meeste vanuserühmale omased asjad.

Noortel on vähe juhtimiskogemust, see tõstab riski. Nad tunnetavad riski täiesti teistmoodi kui vanemad inimesed. Noortele on risk adrenaliin. Kui pole muid huviringe, mingeid treeninguid, kust adrenaliini saada, siis paraku elatakse seda välja ka liikluses. Noored mehed hakkavad elualalhoidlikumalt käituma reeglina siis, kui on peresuhted, laps, kui võetakse laenu. Siis tuntakse suuremat vastutust ja ei riskita enam nii palju.

Antud õnnetuse puhul oli juht sõitnud öö läbi ringi. Politsei kontrollis teda kaks korda öösel ja ta oli kaine. Õnnetus juhtus kell seitse hommikul, kas väsimus võis teda ka mõjutada?

Väsimus on väga oluline. Väsimust peetakse sama ohtlikuks kui alkoholi. Kui näiteks rekkajuhtidel, kes sõidavad tohutul hulgal tunde, arvatakse, et mis seal ikka, nad on ju professionaalsed ja suurte kogemustega inimesed. Tegelikult mõjutab väsimus alkoholiga samamoodi reaktsiooni. Reaktsiooni on eelkõige vaja pidurdamiseks ja ohuolukordades õigesti käitumiseks, et pööraksid õigel ajal õigele poole ja ei pööraks kaks sekundit hiljem.

Kas nende noorte riskialtite juhtide puhul saab midagi teha õnnetuseohu vähendamiseks?

Uuringud on näidanud, et kõige suuremad mõjutajad on ikkagi lähedased ehk täisealised, vanemad kui 25 – eelkõige ema, isa, õde, vend, kes on temast vanemad. Kindlasti ka tööandjad, kui on tegemist ametisõidukiga. Teiseks autokoolid. Autokoolides tuleb rohkem rääkida kuni 25-aastaste noorte meeste riskidest, et nad seda ise teadvustaksid, sest arvan, et paljud noored mehed selles vanuses ise ei teagi, millised on selle eagrupi vanuselised iseärasused, mis on sünniga kaasa antud.

Sellises vanuses käitutaksegi riskialtimalt ja kui inimene ka individuaalselt on riskialtim, siis autokoolis saab teha vastava isiksusetesti, mille järel ta teab, et ta on riskialtim, et samas vanuses sõbrad tõstavad kordades ta riskitaset, teab, et kui ta nädalalõppudel on väsinuna väljas, kui alkohol juurde panna, siis kui suur tõenäosus on tal avariisse sattuda. Et see tal kuklasse koputaks. Seda testi saab loomulikult teha vaid spetsialist, mitte tavaline autokooliõpetaja. Kui inimene teab, siis ta oskab ennast hoida, sest ka enesealalhoiurefleks on sünniga kaasa antud.

Kas need isiksusetestid peaks autokooli sisse viima?

Kindlasti võiks kaaluda. Selliseid teste ei pea alati tegema autokoolis. Neid teste võib teha ka näiteks gümnaasiumi mingi tunni osana ja sealt viiakse nurgad kokku ka liiklusohutusega. Siis ta teab, et on üldse riskialtim, meeldivad hasartsed, riskantsemad spordialad, nagu ralli, teab, et käivad kaasas sellised riskid, ta ületab oma piire. Teab, et ta adrenaliinivajadus on suurem ja seda peaks välja elama ohututes kohtades. Seda võiks enne autokooli teha, riskialdis käitumine võib tulla välja muu liiklejana, näiteks jalgratta või mopeediga liigeldes, mootorrattast ja sõiduautost rääkimata. Neid põhitõdesid, mis noorte meeste riskikäitumist mõjutavad, võiks kindlasti rääkida ja miks mitte juba gümnaasiumis, tehes seoses liiklusohutusega. Kindlasti ka autokoolis.

Kas näiteks politsei peaks oma tegevuses noorte meestega seoses nende riskidega arvestama?

Ka mu uuringu ettepanekute seas oli liiklusjärelvalve planeerimine. Teie käest kuulsin praegu, et teda kontrolliti öö jooksul kontrolliti korduvalt. Seega kontrolliti õiget sihtgruppi. Politsei peakski öösel kontrollima eelkõige selliseid noori mehi ja meestekampasid, kes autodega ringi liiguvad, need on kindlasti teiste liiklejatega võrreldes kõrgema riskiga. Liiklusjärelvalve planeerimine – et näidata ennast juba ennem ööklubi juures, enne kui ööklubi kinni pannakse, et sellist riskialtilt käituvat sihtgruppi kontrollida.

Teiseks on politseiniku sõna ka kindlasti väga tugev relv, kui ta oskab seletada, et „sul on sõbrad ka autos, kas sa tead, et see tõstab sul kordades riski“. Politseiniku ja iga teise, liikleja jaoks autoriteedi sõna aitab. Peamine on aga inimene, kes istme ja rooli vahel istub, kas ta võtab seda teada või mitte ja kuidas ta käitub. Sada protsenti ära hoida pole võimalik.

Päästeamet proovis noorte meeste uppumissurmade takistamiseks teha kampaaniat, kus purjus noormehe sõbrad takistaksid teda. Kas sõbrad võiksid takistada ka purjus või väsinud juhti?

Kindlasti. Kui neil on autoriteeti ja julgust seda öelda. Paraku selles vanuserühmas päris suur, kriitiline mass tahab neid riske võtta. Nad nagu vajavad riski, see on nagu adrenaliin ja kui neil ei ole vabal ajal piisavalt tegevusi, kus seda riski välja elada, ei tee sporti jne, siis elatakse seda välja liikluses. Aga loomulikult mõjub iga inimese sõna, kes on autoriteet, olgu ta hea sõber või sõbranna. Uuringud on näidanud, et sõbrast oluliselt rohkem mõjutab noormehe sõbranna. Seal on tugevam emotsionaalne side, kui naine on elukaaslane ja ütleb „ei“, siis tema sõna on oluliselt kaalukam kui sõbra sõna.