"Kahetsusväärne, et meie piir on nii halvasti markeeritud ja nii halvas olukorras," ütles Kõuts kommentaariks Eesti Päevalehe tänasele artiklile, mis avaldas, et 130 kilomeetri pikkusest piirijoonest on ainult 11 kilomeetrit sellisel tasemel, et sellest märkamatult üle pääseda on võimatu ning enamik Eesti ja Venemaa vahelist maismaapiiri on kohutavas olukorras, kus piirivalvurid võitlevad võsa, rägastiku ja sooga.

Kõuts arvab, et Eesti idapiiri kindlustamine peaks olema riigi esimene prioriteet ning seda mitte ainult Eston Kohveri juhtumi kontekstis.

"Ma usun, et me oleme juba hilinenud. Me oleks pidanud selle prioriteediks seadma sellest hetkest alates, kui hakkasid Krimmi sündmused ja Ukraina kriis," ütles Kõuts Delfile.

"On väga suur vahe olukorra muutumisel, kas meil on põgenikud Vietnamist või kui on keegi kes tuleb täitma mingit missiooni, mis suudaks väga palju halba korda saata Eestis," nentis Kõuts.

"Kui me vaatame Krimmi ja Ukraina kriisi, siis seal tulid rohelised mehikesed kontrollimatult üle piiri ja see on ju Venemaa poolt taktikaliselt läbi töötatud variant. Kohe nende sündmuste valguses oleks pidanud tugevdama kogu Eesti idapiiri."

Kõuts nentis, et piiri lõplikku väljaarendamist on takistanud ka pikalt veninud Eesti-Vene piiriläbirääkimised, kuid oli sellegipoolest kriitiline piiri hetkeolukorra suhtes.

"Piiri valvamisel on olulised füüsilised väljendid, ehk "boots on the ground" ("saapad piiril"). Ilmselgelt on neid "saapaid" piiril täna absoluutselt ebapiisavalt. Inimesi on vähe ja vahendeid on vähe. Kogu Eesti piir tuleb viia täieliku mehitamise ja varustamiseni," oli Kõuts resoluutne.

Politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher ütles täna Eesti Päevalehele, et piir peab ainult tänu piirivalvurite ennastsalgavale tööle, kes peale kõige muu on piirile ise laudteid ehitanud ning üks piirivalvur on suisa kodutalu traktoriga Eesti piiri puhastanud. Vaher pidas ka tänuväärseks, et Eesti piirivalve kunagised juhid Tarmo Kõuts ja Aare Evisalu lasid omal ajal piirile paigaldada postid kirjaga: "Seis, Eesti piir!" "Vähemalt on need olemas," nentis Vaher.

Kõuts kinnitas täna, et Eesti piiri ülesehitamisel nähti 90-ndatel tohutut vaeva, seda ka Euroopaga viisavabaduse saavutamise nimel.

"President Lennart Meri ütles mulle 1993. aastal, et Eesti piiri valvamine ja pidamine peab olema niisugune, et mitte ainult et ta ei oleks läbimatu, vaid et ta ka näiks läbimatu kõigile neile, kes tahavad mitteõiguslikult läbi tulla," meenutas Kõuts.

Kõuts ei arva ka, et me peaksime oma piiri kordategemisel ja kindlustamisel lootma Euroopa Liidule ja NATO-le, hoolimata sellest, et Eesti puhul on tegemist ka nende idapiiriga.

"NATO ja Euroopa Liit võiks küll toetada, kuid kõigepealt peaks ikka meie enda kodutöö ära tegema," ütles Kõuts.

"Kes tuleb Eesti kodutööd tegema, kui me ise pole oma ülesannete kõrgusel?" küsis Tarmo Kõuts retooriliselt.