Metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe raames alustavad taristuettevõtted metallobjektide märgistamist. Märgistatud metalli on võimalik hiljem hõlpsalt omanikuga kokku viia ning sõltuvalt tehnoloogiast ka varga isik tuvastada. Vanametalli vastuvõtupunktidel ja politseil on võimalik varguse kahtluse korral spetsiaalsete valgustite abil kontrollida märgistuse olemasolu, et varastatud esemeid tuvastada.
PPA juhtivkorrakaitseametniku Varmo Rein ütles, et kõnealune hea tahte lepe ja märgistamiseprojekt on head näited avaliku ja erasektori koostööst suurema turvalisuse loomisel. "Tunnustamist väärib ettevõtete tahe oma vara paremini kaitsta ning valimisolek teha pingutusi ka kuritegude avastamise lihtsustamiseks. Kuna metallivarguste põhjused ja neid soodustavad asjaolud on mitmetahulised, saab probleemi lahendada vaid heas koostöös vara omanike, metalli kokkuostjate ning järelevalveasutusega," ütles Rein.
Metallivargused vähenenud
Statistika kohaselt on metallivargused võrreldes eelmise aastaga vähenenud enam kui poole võrra ning käesoleva aasta 9 kuuga registreeriti 550 sellist vargusjuhtumit. "Vähenemisele vaatamata on varguseid siiski palju, eriti arvestades, et tegemist on elutähtsate objektidega ning vargused põhjustavad ulatuslikku ühiskondlikku kahju," lisas Rein.
Projekti ühe algataja, võrguettevõtja Elektrilevi juhatuse liikme Jaanus Tiisvendi kinnitusel on ennetus alati odavam kui tagajärgede kõrvaldamine. "Kui metalli märgistamise kulude puhul räägime ühe alajaama puhul kümnetest eurodest, siis toimunud varguste korral tuhandetest eurodest ning inimesi mõjutavatest elektrikatkestustest," ütles Tiisvend.
Tema sõnul on ennetustööle kaasa aidanud avalikkuse teavitamine ja tähelepanelike inimeste abi. "Oleme mitmeid inimesi premeerinud abi eest metallivaraste tabamisel. Edu saavutamiseks ongi vajalik erinevate osapoolte koostöö ning kindlasti ka tänasest suurem seadusandluse tugi."
Projekti teise initsiaatori, Kuusakoski juhatuse esimees Kuldar Suitsu kinnitusel hakkavad projektiga liitunud vanametalli vastuvõtupunktid vajadusel enne vanametalli utiliseerimist kontrollima märgistuse olemasolu, et varastatud esemeid tuvastada. "Kõik soliidsed metalli kokkuostupunktid teevad omalt poolt kõik, et varastatud kraam neile ei sattuks," lausus ta. "Samas paigaldatakse märgistatud alajaamade, võrgusõlmede ja muude rajatiste juurde ka ennetavad hoiatussildid, et võimalikult palju vargusi juba eos ära hoida."
Metallivargus võib olla eluohtlik
Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper toonitas, et metallivargused võivad seada ohtu inimeste elud ja halvata elutähtsate teenuste toimimise. "Näiteks mõne seadme, kaabli või rööpa vargus raudteelt võib lõppeda väga traagiliste tagajärgedega, väärides seetõttu karmimaid karistusmeetmeid. Ettevõtted teevad oma osa, kuid peame tegutsema ka õigusruumi seisukohalt kiiremini ja rohkem, et elusid kaitsta," rõhutas ta.
Projektis kasutatakse esialgu valdavalt rahvusvaheliselt levinud SelectaDNA tehnoloogiat. Tehnoloogia põhineb sellel, et igale ettevõttele või ka erinevatele objektidele sünteesitakse unikaalne DNA, mis kantakse varale. Väiksemgi kogus seda ainet võimaldab tõendada eseme omanikku ning osadel lahendustel seostada seda ka konkreetse isikuga.
Eelmise aasta oktoobris sõlmisid 15 ettevõtet ja organisatsiooni metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe PPA-ga, mille raames kutsuti nüüd ellu metalli märgistamise projekt. Lisaks poliseile, Elektrilevile ja Kuusakoskile osalevad märgistamise projektis hetkeseisuga keskkonnainspektsioon, Eesti Energia, Eesti Raudtee, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Järve Biopuhastus, Paldiski Linnahoolduse, EMT, Elion ja Tallinna Vesi, kuid projektiga kutsutakse liituma ka teisi ettevõtteid ja organisatsioone.
