Tarbijakaitseamet leiab, et universaalteenuste pakkumist reguleeriv seadusandlus ei taga piisavalt tarbijate huvide kaitset. Tarbijakaitseameti peadirektori Helle Aruniidu sõnul on vaja regulatsioon kooskõlla viia euroopaliku konkurentsiõiguse ja tarbijakaitse praktikaga

Praegust olukorda illustreerib kõige kujukamalt AS Tallinna Vesi näide, kus erinevalt Lääne-Euroopa kuni 10 protsendilistest marginaalidest teenitakse üle 40protsendilist puhaskasumit, mida ei reinvesteerita piisavalt infrastruktuuri välja ehitamisesse ja parendamisesse, vaid võetakse välja dividendidena. Kommunaalmonopolide põhjendamatud kasuminumbrid on otsene löök tarbijate rahakotile, leiab tarbijakaitse. Siin peab riik sekkuma, et kogu universaalteenuste alane seadusandlus viidaks kooskõlla tarbijaõigustega, sh õigusega osta universaalteenuseid mõistlike hindadega, mille hinnakujundus on tarbijale arusaadav.

Tarbijakaitseamet on mitmeid kordi puutunud tarbijakaebuseid lahendades olukorraga, kus vee-ettevõtjal ja kohalikul omavalitsusel on tekkinud huvide konflikt, kuna kohalik omavalitsus on vee-ettevõtja osanik, kes samas kooskõlastab ka vee-ettevõtja hinnad. Samuti on olnud tarbijatel probleeme, kus arendaja poolt välja ehitatud veetrasside üleandmisel nõutakse tarbijatelt uue liitumistasu maksmist

Tarbijakaitseamet toetab Eesti omanike keskliidu seadusemuudatuste paketti, mis määrab konkurentsiameti tururegulaatoriks ka vee valdkonnas, nagu on see teiste universaalteenustega. Aruniidu sõnul on probleemidele aastaid tähelepanu juhitud, nüüd on asutud tegudele. Ka konkurentsiamet on alustanud vee-ettevõtete konkurentsiolukorra analüüsi ning toetab samuti omanike keskliidu initsiatiivi seadusandluse muutmiseks.