Tallinn ja piletiprojekti vedav Sertifitseerimiskeskus rajavad sularaha eest ID-pileti ostmiseks pealinna ligi 70 müügipunkti, kuuekroonise teenustasuta saab piletit esialgse kava kohaselt osta linnavalitsuse Vabaduse väljaku infosaalist ning aprillis avatavast Viru väljaku ühistransporditerminalist, kirjutab Postimees.

Lisaks kaaluvad linnavõimud võimalust avada ID-pileti müügipunktid ka linnaosavalitsustes.

“Kahe müügipunkti loomine, kust saab sõiduõiguse eest sularahas maksta ilma teenustasuta, leevendab tunduvalt tarbijate olukorda,” märkis tarbijakaitseameti peaspetsialist Kristina Vaksmaa. “Kuid kas kahest sellisest kohast terve Tallinna peale piisab ja kas seeläbi on tarbijatel valikuvabadus, seda näeb alles süsteemi käivitumisel.”

Vaksmaa lisas, et praegu amet süsteemi käivitamisse ei sekku, küll aga pole see välistatud juhul, kui neile hakkab laekuma tarbijate avaldusi, mis näitavad, et inimesed on pandud sundseisu ja teenuse eest maksmine ei ole mõistlikult reguleeritud.

Tallinn kavatseb ID-pileti ostmist võimaldada 1. märtsist 35 R-Kioski müügipunktis, seitsmes Selveri infoletis, 25 postkontoris ja linnavalitsuse Vabaduse väljaku infosaalis. Lisaks saab ID-piletit lunastada interneti teel makstes, pangaülekandega või mobiiltelefoni abil.

Seejuures tuleb sularaha eest müügipunktist ostes maksta kuuekroonist ning mobiiliga makstes kolmekroonist teenustasu. Samuti on pankadel oma teenustasud internetimaksete korral.

Teenustasu maksmisest pääseb vaid juhul, kui sõlmida otsekorraldusleping või osta ID-pilet linnavalitsuse määratud teenustasuta müügipunktidest.

Tarbijakaitse on varem kritiseerinud ka seda, et linnavolikogu määrusega on piletitele kehtestatud kindel hind, kuid tegelikkuses lisandub sellele teenustasu. Abilinnapea Toomas Vitsuti kinnitusel kavatseb linnavõim määrusesse teenustasu sisse kirjutada.

Vastuseks Tarbijakaitseameti ja muude osapoolte seisukohale, justkui ei oleks ID-pileti eest mitmetes müügikohtades võetav teenustasu õiglane, teatas AS Sertifitseerimiskeskus reedel, et teenustasu sõltub müügikohast ja müügikanalist, soodustades teadlikult elektrooniliste teenuste kasutamist.

“Avalikus sektoris on tavapärane, et erinevate tasude, riigilõivude, maksude ja muude teenuste puhul on seadusandluses määratud vaid baassumma, kuid tehingukulud jäävad iga osapoole enda kanda. Näiteks Riigilõivuseaduse kohaselt on riigiasutused kohustatud sularaha piiranguteta vastu võtma vaid kuni 100 krooni ulatuses — sellest suuremad riigilõivud tuleb tasuda ülekandega, mille kulu igaüks ise maksab. Sama kehtib ka ID-pileti eest tasu kogumise kohta, mis on samuti avaliku sektori teenus,” ütles Sertifitseerimiskeskuse juhataja Ain Järv.