Rooba sõnul on linna esindajad ja ministeeriumiametnikud arutanud tulevase ohvitseride kasiino võimalikku asukohta, kusjuures välistatud pole ka mõne olemasoleva hoone kohandamine, kirjutab Postimees.

“Kasiinost ei kujune ainult ja lõplikult kinnine kooskäimise koht, sinna võiksid pääseda ka linnakodanikud,” lausus Rooba. “Mis saaks meil selle vastu olla, kui pikad ja sihvakad mundris mehed linnapilti kaunistavad.”

Enne Roobat ligi neli aastat Tapa linnapea olnud Voldemar Nellis juhib praegu kaitseministeeriumi kinnisvara- ja ehitusosakonda, mis koordineerib sõjaväelinnaku rajamist.

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna ülem Madis Mikko ei lükanud ümber Postimehe andmeid, nagu kavatseks ministeerium riigikaitse tugevdamiseks mõeldud raha eest Tapale ohvitseride kooskäimiskoha rajada. “Eesti ohvitserid on samuti Eesti Vabariigi kodanikud ja ka neil on vaja vaba aja veetmise vorme,” mainis Mikko. “Mundris ohvitser ei saa ükskõik millises baaris käia, see on sotsiaalne probleem.”

Pärast seda, kui Paldiski baarides oli toimunud mitu kaklust kohalike elanike ja rahusõdurite vahel, andis kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts oktoobri alguses välja käskkirja, milles on loetletud vormis sõjaväelastele sobilikud meelelahutusasutused.

Kirjas on viie Eesti linna baarid ja muud ajaveetmispaigad, kus sõjaväelastel on lubatud vormis viibida, terve Ida-Virumaa peale on neid kokku viis.

Kaitsejõudude peastaabi avalike suhete osakonna ülema leitnant Peeter Tali andmetel pole Eestis praegu ühtegi kaitseväe ohvitseride kasiinot.

“Väeosade ohvitseride kogudel on olemas küll oma ruumid, kuid need on põhimõtteliselt pigem puhketoad,” mainis Tali.

Tali ütles, et enne Teist maailmasõda olid paljude väeosade juures ohvitseride kasiinod — klubilaadsed kooskäimiskohad, mis pakkusid sooja sööki, alkoholi ja meelelahutust. “Meelelahutuse all pole siin mõeldud hasartmänge,” lisas ta.