Tanel Kiik: vanad hoiakud erivajadusega inimeste suhtes on visad püsima
Kiik ütles Delfile, et arutelu erivajadustega inimeste olukorra üle on jõudnud laiema avalikkuseni, kuid debati keskel tuleb mõista, et jutt käib inimestest, mitte ohust või probleemist. "Kahjuks näeme, et vanad hoiakud ja arusaamad erivajadusega inimeste suhtes on visad püsima. See annab meile signaali, et tööd on veel palju teha," tõdes ta.
"Psüühilise erivajadusega inimene on inimene nagu iga teine, ta vajab mõningates toimingutes lihtsalt rohkem tuge. Me ise võime sellesse olukorda sattuda, võivad ka meie lähedased," märkis Kiik. "Erihoolekande kliendid on kellegi pojad ja tütred, vennad ja õed, emad ja isad, kes väärivad mõistmist ning inimlikku suhtumist," lisas ta. Erihoolekande kaasajastamise üks eesmärk on Kiige sõnul anda inimestele võimalus elada oma perede ja kogukonna lähedal. See tähendab, et ka Narva linna planeeritud kodudesse asuvad elama eeskätt Narvast pärit inimesed.
"Vähene teadmine teemast ning tundmatu olukord võivad mõjuda alguses hirmutavalt, kuid riigi- ja omavalitsusjuhtide roll on aidata neid eelarvamusi maandada," toonitas Kiik. Tema sõnul on Eestis üle 1000 psüühilise erivajadusega inimese, kes varem elasid suurtes erihooldekodudes, aga on tänaseks asunud elama väikesesse korterisse või peremajja, leidnud toetava kogukonna, sõbrad ja võimaluse ennast teostada. "See on igale inimesele oluline ning peaks olema iseenesestmõistetav suund, kuhu liikuda."
AS-i Hoolekandeteenused avalike suhete juht Karin Pärgmäe ütles Delfile, et Narva linnas ei ole seni mitte ühtegi ööpäevaringse toega kodu psüühiliste erivajadustega inimestele ja ilmselt selle tõttu ei ole ka selget ettekujutust, mis tüüpi kliendid sinna elama tuleksid.
"Narva soovime ehitada nelja korteriga elamu 24-le psüühilise haigusega inimesele. Seda tüüpi haigused on tekkinud elu jooksul ületöötamise, sõltuvusprobleemide, trauma või muu sellise tõttu," sõnas Pärgmäe.
Psüühikahäire on ravimitega kontrollitav, mis võimaldab paljudel erihooldekodu elanikel käia tööl ja osaleda kogukonna elus. "Nad vajavad küll toimingutes abi ja toetust, kuid statistika kinnitab, et ööpäevaringse toega elavad kliendid on täpselt sama ohutud kui ülejäänud Narva inimesed," märkis Pärgmäe.
Elukorraldus erihooldekodus sarnaneb tavapärase koduse elurütmiga. Elanikud tegelevad majapidamistöödega, osalevad söögitegemise, tegelevad aiandusega ning võimalusel käivad ka tööl. Vabal ajal tegeletakse hobide ja huvitegevustega nii kodus kui ka ümbruskonnas.
Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi hinnangul võivad psüühilise erivajadusega inimesed teistele elanikele ohtlikud olla, seepärast peaksid erihooldekodud asuma linnast väljas.
"Need asutused ei pea olema linna piirides. Ja teiseks, nemad ütlesid, et seal täiesti puudub valveteenus. See tähendab seda, et haiged inimesed võiksid jalutada vabalt linnas. Ma ei arva, et see on linnaelanike huvides, see hoolduse teenus peaks tagama ohutuse tervele linnale," põhjendas ta ERR-ile.
