Tanel Kiik: valitsuse rahvastiku testimisplaan tuleb vabatahtlik ja esialgu Saaremaa keskne

 (67)
Tanel Kiik
Tanel KiikFoto: Ilmar Saabas

Kui valitud testimisviis Saaremaal end õigustab, siis laiendatakse seda ka mandrile, seletas sotsiaalminister Tanel Kiik Delfile.

Täna otsustas valitsus, et võetakse ette inimeste suuremat sorti testimine, et teada saada kui paljud inimesed tegelikult on COVID-19 haigust tegelikult põdenud. Sellest võis esilagu jääda mulje, et kõik inimesed suunatakse proovi andma – sotsiaalminister Kiik kinnitab: test tuleb vabatahtlik ja alguses proovitakse asja vaid Saaremaal.

Stenbocki majast teatati täna õhtul, et valitsus avaldas täna kabinetinõupidamisel toetust sotsiaalminister Tanel Kiige ettepanekule viia Eestis koroonaviiruse leviku tõkestamiseks läbi rahvastikupõhine testimine koos sero-epidemioloogilise uuringuga.

„Rahvastikupõhine testimine annaks meile olulist infot selle kohta, kui paljud inimesed on Eestis juba COVID-19 haigust põdenud ja on tähtis edasiste eriolukorra piirangute võimaluste hindamisel,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Uuringu ja testimise eelduseks on ekspertide analüüsid selle kohta, millised testid on praegu kõige täpsemad ja mil viisil on neid kõige parem läbi viia.“

Sotsiaalminister Tanel Kiik seletas, mida see tähendab ja millised on järgmised sammud plaanis.

„Räägime rahvastikupõhisest testimisest koos sero-epidemioloogilisest uuringust. Alustame Saaremaalt.,“ sõnas minister.

Seotud lood:

Aga enne, kui reaalne testimine algab, tuleb leida õige test, need tellida ja teha veel muidki ettevalmistusi.

„Mõte on selles, et uurime koos valitsuse teadusnõukojaga välja, millised on kvaliteetsed antikeha testid, seroloogilised testid,“ seletas Kiik.

Paralleelselt on vaja Saaremaal moodustada esinduslik rahvastikupõhine valim testimise jaoks. „Täiendavalt anname võimaluse inimestele, kes soovivad ise ennast testida. Siis saame mingi pildi ette, kui palju võib olla neid inimesi, kes on seda haigust põdenud,“ rääkis sotsiaalminister.

Ta kinnitas, et viiruse antikehasid tuvastavad ehk läbipõdemist näitavad testid on juba olemas. Aga mitte sellised, et inimene saab neid ise teha. „Antikeha põhised testid on olemas, kui räägime testidest, mis on professionaalseks kasutamiseks. Usaldusväärseid näpuotsa teste ei ole. Aga teste, mis on näiteks veenivere põhised, neid on juba. Ja see ongi nüüd töö professionaalidele ehk siis sotsiaalministeerium, koos terviseametiga ja koosöös teadusnõukojaga valib välja parima saadaoleva, kvaliteetse ja tõenduspõhise testi,“ seletas minister. Praegu ootab valitsus siis spetsialistidelt vastavaid variante teisipäevaks.

Kiik ei soovinud ennustada, millal võiks jõuda testide väljavalimisest tellimise ja päris inimeste testimiseni. Aga tema sõnul ei laustata tühjalt kohalt. „Meil on mingeid läbirääkimisi olnud, kust ja kui palju neid [teste] saada on, kuid peamine on hind ja tarneaeg.“

Minister rõhutas üle, et juttu ei ole täielikust ehk mingilgi moel kohustuslikust masstestimisest. „Ei ole täielik [testimine]. Saaremaa puhul tehtaks valim ja lisaks sellele on võimalik endast märku anda neil, kes ise soovivad testimist. Muidugi tuleb välja mõelda süsteem, kes neid taotlusi hakkab vastu võtma.“

Saaremaa on Kiige hinnangul just õige koht, kus sellise testimisaktsiooniga katsetada. „Saaremaa on hea koht alustammiseks, ta on piisavalt väike ja kõige suurema viiruse levikuga piirkond. Näiteks, kui iga kolmas saarlane tahab testi, siis on see 10 000 testi, mis on küll suur töö aga tehtav. Võrrelduna sellega, kui tahaks kogu Eesti kohe ette võtta,“ põhjendas Kiik.

Ta mainis ka seda, et Saaremaa puhul oleks laiema testimise tulemustel ka väga praktiline väljund, kuna seal on viirusepuhang olnud kõige tõsisem. Tulemuste pealt saaks näiteks teha konkreetseid otsuseid, kas saarel saab hakata seal kehtivais rangemaid piiranguid leevendama.

Saaremaa pilootprojekti tegevuskava ja esialgset eelarvet hakkab valitsuskomisjon arutama järgmisel teisipäeval, 14. aprillil.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!